Välisturiste liigub varasemast rohkem, kuid pole teada, kui paljud neist tulevad siia kultuuripealinna pärast

Lõuna-Korea tudengid Judong Park (vasakul) ja Juyeop Yee said Tartust esimest korda aimu ajalooraamatust Liivi sõja kohta lugedes. Huvi siinse ajaloo ja kultuuri vastu tõi korealased Emajõelinna uudistama. Kultuuripealinna avastasid nad siin kohapeal. Foto: Kristjan Teedema

Tartu raeplatsil oli kolmapäeva kesk­päeval kuulda nii soome kui ka saksa keelt. Kuid linnasüdamega oldi tutvuma tuldud kaugemaltki, «Suudlevaid tudengeid» uudistasid Lõuna-Korea tudengid Juyeop Yee ja Judong Park.

Kõiki Balti riike külastavad korealased ei teadnud enne Emajõelinna saabumist selle kultuuripealinna staatusest midagi, kuid märkasid peagi Tartu 2024-le viitavat temaatikat. «See on väga tore avastus,» ütles Yee. «Peame selle kohta rohkem uurima.»

Tõepoolest, linnapildis on kultuuriaastat raske märkamata jätta, kuid kuidas on lood Tartust kaugemal? Teisisõnu: kui palju on Tartust kui kultuuripealinnast teada piiri taga ning kuidas on see tiitel mõjutanud kohalikku turismi?