Näpud põhjas – Tartu koolide remondijärjekord on umbes 30 aastat

Meil on ühtluskool, kuid Tartu laste õpitingimused on ebavõrdsed: Veeriku kooli (vasakul) maja karjub juba aastaid suure remondi järele, Karlova kooli tüdrukud ja poisid saavad aga õppida põhjalikult uuendatud koolimajas. Foto: Sille Annuk

Võib küsida, et mis siis sellest, kui Tartu laenab tänavu eelarves puudu jääva katteks ligemale 42 miljonit eurot ja tulevalgi aastal kasvatab laenusumma, toimub ju kantseliitlikus kõnepruugis «tasakaalustatud areng», tänavaid pühitakse ja parandatakse, uusi hooneid kavandatakse. Linnaeelarve kasvab ja on tänavu koos lisaeelarvega 320 miljonit eurot, sama suurena kavandab linnavalitsus tuleva aasta eelarvet, mille koostamine algas juba veebruaris.

Kõige lihtsam reaalsuskontroll on vaadata linna haridushoonete olukorda, linnavalitsuse hinnangut nendele ja hinnangut remondivõimalustele. Tartul on 66 haridushoonet kogupindalaga 250 000 ruutmeetrit, neist lasteaiad 31, koolid 29 ja ametikoolihooneid on kuus.

Nendest hoonetest 16 olukorda hindab linnavalitsus heaks, 15 olukord on rahuldav ja 35 olukord halb. Nii näiteks on abilinnapea Meelis Leidti hinnangul suurepärane õppimiskeskkond hiljuti valminud Pärli koolis ja Karlova kooli Salme tänava majas, aga on neid, kus «vajadus» puhub akna vahelt sisse. Ehk siis: «On neid, kes saavad kasutada väga häid tingimusi, aga on ka neid, kes mitte.»