NUNNU GALERII Kiisud tuppa! Kassitoomelt silkas vabadusse seitse päästetud oravapoega

Maris Mikko
, Suvereporter
Copy
Vabatahtlike päästetud oravad elasid maikuust saati Kassitoomel välipuuris.
Vabatahtlike päästetud oravad elasid maikuust saati Kassitoomel välipuuris. Foto: Maris Mikko

Metsloomaühing palub lähipäevil Tartus Toomemäe ja Tähtvere pargi ümbruse elanikel oma kodukiisud toas hoida, sest teisipäeval päästeti Kassitoomel puurist vabadusse seitse noort, esialgu vähese elukogemusega oravat.

Ühe Kassitoome nõlval asuva eramu krundile ehitasid vabatahtlikud tänavu mais suure puuri, millest sai ajutine kodu seitsmele oravapojale. Loomakesed olid kevadel kõige õrnemas eas ühel või teisel põhjusel orvuks jäänud ning vajasid ellu jäämiseks inimeste abi.

Kokku oli tänavu mais metsloomaühingu hoiukodudes 14 oravapoega. Vastavalt kaalule vajasid nad toona toitmist iga paari tunni tagant. Lisaks oli osal tõsiseid vigastusi, mis vajasid ravimist.

Hiljuti alustas metsloomaühing koostööd Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooliga. Esimene samm oligi oravate välipuuri püstitamine Kassitoome nõlvale. Emata jäänud oravad said seal turvaliselt iseseisvat elu harjutada.

Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla rääkis, et nad soovivad koos teadlastega leida senisest tõhusamaid lahendusi, kuidas metsloomi inimese poolt muudetud keskkonnas kaitsta. Algatuse ajend on muu hulgas ka see, et märkimisväärseid uuringuid oravatest Eesti linnades ja asulates seni tehtud pole.

Teisipäeva keskpäeval avati Kassitoome puuri luuk. Sealt edasi kulus veel oma 40 minutit, enne kui esimene oravanooruk pea puurist välja pistis ja nobedasti kursi lähima suure kuuse poole võttis.

Projekti teostajad viskasid seejuures nalja, et nad unustasid oravatele teha noolega sildi kirjaga «Vabadus».

Katrin Idla lisas, et alguses usaldasid oravalapsed inimesi väga ja ronisid isegi sülle. Mõne nädala möödudes tõstsid looduslikud instinktid neis siiski pead ja loomad hakkasid inimesi pigem pelgama – see on nende enda turvalisuse huvides.

Äsjane vabastamine ei tähenda seda, et oravad oleks hoobilt puurist välja tõstetud. Soovi korral saavad nad sinna tagasi tulla ja seal puhata või süüa. Toitu viiakse puuri seni, kuni on näha, et kasvandikud enam ei naase.

Oravaid toitmas käinud Indrek Kuusk rääkis, et õppis sellest tööst päris palju. Teda näiteks  üllatas, et oravad armastavad väga porgandit.

Esialgu kujutavad ellu astuvatele oravatele kõige suuremat ohtu murdmishimulised kodukassid, mistõttu paluvad metsloomaühingu liikmed mõne päeva vältel nood lemmikud järelevalve all hoida. Kui oravad on oma uue avara elukeskkonnaga tuttavaks saanud ja enda eest seisma õppinud, pole enam kuigi tõenäoline, et mõni neist kassi saagiks langeks. 

Tagasi üles