Niitmata platsid tekitavad vaidlusi, ent toovad tulemusi

Jõe ääres asuvast Vabaduse pargist pool on jäetud looduse enda kujundada. Teist poolt niidetakse vanaviisi. Nii on tekkinud linlastele hea võrdlusmoment. Foto: Signe Oidekivi

Juba mitu aastat on maastikuarhitektid ja keskkonnaaktivistid Tartu parkides edendanud kureeritud elurikkust, mille puhul klassikalised madalaks pügatud murulapid asendatakse kohati rinnuni kõrguvate aasataimede või põõsastega. Nagu nimi ütleb, on esmane eesmärk rikastada linnalooduse liigirohkust.

Ehkki uut moodi elurikkust on siin-seal näha saanud juba mõnda aega, pole kuhugi kadunud ka need inimesed, kes selliseid haljasalasid pigem koledaks või lohakaks hindavad. Pole teada, kas see on tingitud praegusest taimede kasvufaasist, soojast ilmast või millestki muust, aga just viimase nädala jooksul on projekti eestvedajad saanud palju negatiivset tagasisidet kesklinna parkide kohta. Nurisejad on pöördunud ka Tartu Postimehe toimetusse.

«Etteheited on tavaliselt esteetikaga seotud ehk öeldakse lihtsalt, et kole on vaadata, niitke maha see hein,» tõdes algatuse üks juhtidest maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg. Midagi uut selles tema sõnul polevat, sarnaste pöördumistega tuleb tegeleda igal suvel.