Galerii ⟩ Raadil ja EÜSi majas loodi seoseid Jaan Tõnissoni aja ning tänapäeva vahel

Traditsiooniliselt kogunes 3. juulil kella 12ks Raadi kalmistule omaaegse riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni perekonna hauaplatsile hulk tartlasi, et meenutada Eesti ajaloo üht silmapaistvaimat ühiskonnategelast. 

Tava kohaselt juhatas mälestuspäeva sisse Jaan Tõnissoni seltsi esinaine Krista Aru. Seejärel pidas mälestuspalve Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Lisaks kõnelesid Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba, emakeele seltsi auliige Jüri Valge, kultuuriseltside ühenduse juht ja pärimusmuusik Ants Johanson ning Konstantin Pätsi muuseumi juhataja Trivimi Velliste.

Muusikalisi vahepalasid esitasid flötist ja muusikapedagoog Anneli Kuusk ning tema õpilane Marelle Zirnask. Kõlasid tunutud viisid, nagu näiteks «Laul Põhjamaast» ja «Ta lendab mesipuu poole».

Tänavune mäestuspäev oli pühendatud Eesti julgeolekule.

Klaas juhtis tähelepanu, et Tartu Euroopa kultuuripealinnaks olemise ja Tartu alguse 800. aastapäeval räägime sageli kümnetest ja kümnetest algustest, mille lähteallikaks on Tartu. «Tartu ongi alguste linn. Meie tänane päevakangelane Jaan Tõnisson on ise olnud kümnete ja kümnete eesti rahvale ja Eesti riigile oluliste algatuste initsiaator ja eestvedaja. Neid eesti rahva äratajaid, ka eesti rahvaks kõnetajaid, on olnud Tõnissoni eel ja Tõnissoni järel muidugi rohkelt ning tõnissonlikult mõeldes ei saanukski meie riiki sündida, kui seda poleks loodud ühistööta, ühiselt õlg õla kõrval seistes ja aina ise ja ise,» rääkis ta.

Ka rõhutas linnapea, kuivõrd oluline on väikesel rahval leida eneses üles see ise ja isikud me kõrvalt, kellega riiki ja rahvast hoida ja kaitsta. «Üles leida ja hoida oma sõpru Eestist, Euroopast ja maailmast. Sellest algab tõnissonlik riigi iseseisvus ja iseendale kindlaks jäämine. Surmani Eestile vankumatuks jäämine. Algusest lõpuni.»

Rannar Raba keskendus oma pöördumises vajadusele säilitada püsiva julgeoleku nimel üksikisikut ja vabadusi austav ühiskond. «Parim, mida me saame mistahes agressoritele vastuhakkamiseks teha, on mitte muutuda nende sarnaseks,» sõnas ta.

Trivimi Velliste märkis muu hulgas, et endiselt on jõus kavatsus püstitada Jaan Tõnissoni monument Tallinnasse Nunne tänavale, kust Tõnisson eri ametites sageli pealinna tööle minnes läbi käis.

Mälestuspäev jätkus Eesti Üliõpilaste Seltsi majas konverentsiga. Ettekande tegid orientalist ja ajakirjanik Andre Herkel, julgeolekuekspert Rainer Saks ning kaitseliidu Tartu maleva kapten Kristjan Bachman.

Jaan Tõnisson oli Tartu linna aukodanik. Paljude teiste ühiskondlike ametite kõrval oli ta riigikogu esimees, riigivanem ja minister, teda on peetud Eesti iseseisvusaja alguse üheks silmapaistvaimaks rahvajuhiks. Ka oli Tõnisson aastatel 1896–1930 Postimehe vastutav väljaandja ja periooditi ka peatoimetaja.

Tõnissoni mälestuspäeva peetakse 3. juulil seepärast, et suure tõenäosusega just sel kuupäeval 1941 hukkasid vene okupatsioonivõimud ta Patarei vanglas. Riigimehe matmispaik pole tänini teada.