Emajõe Veevärk otsib lahendust Elva reoveepuhastist levivale haisule

Koguste suurenemine Elva reoveepuhastis ja suurema aunasegaja kasutuselevõtt on tinginud tugeva käärimislõhna leviku Elva linna Kaseküla, Laane ja Ääre tänavale. Foto: Emajõe Veevärk

AS Emajõe Veevärk otsib lahendusi, et tõkestada Elva reoveepuhasti kompostimisprotsessi tagajärjel tekkiva ebameeldiva lõhna levikut. Kaalumisel on nii kompostimisplatsi varjualusele seinte ehitamine kui aunasegajale spetsiaalse, aunadele automaatse kattelaotamise rullikute süsteemi lisamine. Nende lahenduste asjus on pöördutud spetsialistide poole. 

ASi Emajõe Veevärk tootmisjuhi Rainer Spuuli sõnul on reoveesette kompostimine Eestis kõige levinum sette stabiliseerimise meetod ning enne 2023. aastat pole Elva elanikel sellega kaasneva lõhna kohta kaebusi olnud. «Käitlemise peamine eesmärk on stabiliseerida sete ehk lagundada orgaaniline aine ja hävitada patogeensed organismid. Et nii reovee kui ka reoveesette kogused on viimastel aastatel Elva reoveepuhastis suurenenud, võttis Emajõe Veevärk 2023. aasta kevadel kasutusele suurema aunasegaja, mis omakorda tähendab ka suuremaid reoveesette kompostimise aunasid,» rääkis Spuul. Ta lisas, et just koguste suurenemine ja suurema aunasegaja kasutuselevõtt on tinginud käärimisprotsessi tuntava lõhna levimise Elvas Kaseküla, Laane ja Ääre tänavale.

2023. aastal konsulteeriti ebameeldiva lõhna teemal ka maaülikooli professori Mait Kriipsaluga, kellega koos jõuti samuti järeldusele, et ebameeldiva lõhna tekkepõhjus tulenebki kompostimistehnika ning -aunade suurendamisest. «Kompostimisaunad on nüüd mahult ja ristlõikelt ligi kaks korda suuremad võrreldes paari aasta taguste aunadega ning tekkinud on olukord, kus tavapäraseks protsessiks ei pääse settele ligi piisavas koguses hapnikku, mistõttu keskkond muutub anaeroobseks, sete hakkab käärima ning eraldama ebameeldivat lõhna,» ütles Spuul.

Üheks juba kasutusele võetud leevendusmeetmeks on senisest tihedam sette segamine. «Kui eelnevatel aastatel segas Elva reoveepuhasti operaator setet kahel päeval nädalas, siis alates eelmise aasta suvest segab operator aunade suurema hapnikusisalduse tagamiseks setet iga päev.»

Samuti pihustab Emajõe Veevärk alates selle aasta kevadest aunadele segamisprotsessi ajal bakterisegu Farmodor C, mille eesmärk on lagundada ammoniaaki ja väävliühendeid, vähendamaks ammoniaagi teravat lõhna ning pärssimaks patogeensete bakterite kasvu. Reoveesette kompostimiseks lisatakse sette hulka tugimaterjali (põhk, turvas, puukoored), mis muudab kompostitava reoveesette poorsemaks ning parandab õhu liikumist, aidates kaasa kasulike mikroobide elule. Spuuli sõnul suurendati tugimaterjali osakaalu kompostimises, et soodustada aeroobse keskkonna teket. «Selle aasta juunist kasutatakse tugiainena lisaks põhule ka puukoort, mis lisab veelgi poorsust ning parandab süsinikusisaldust.»

Lisaks senistele meetmetele kaalub ettevõte kompostimisplatsi varjualusele seinte ehitamist, mis lisaks eeldab ka kogu varjualuse väga korralikku ventileerimist ning seejärel õhu filtreerimist. Spuuli sõnul on varjualuse projekt projekteerijate käes tugevusarvutuste ja kandevõimete kalkuleerimiseks.

Samuti võib kõne alla tulla aunasegajale spetsiaalse, aunadele automaatse kattelaotamise rullikute süsteemi lisamine. «Aunad on peaaegu sada meetrit pikad ning neid võib platsil olla ligi kümme, seega peab katmine toimuma automaatselt segamise protsessi järel. Aunasegaja maaletoojale on saadetud päring lahenduste pakkumiseks,» ütles Spuul.

Reoveesete on reovee puhastamisel tekkiv kõrvalsaadus, mis liigitatakse selle päriolu, reoainesisalduse ja toime tõttu jäätmeks. Reoveesete sisaldab palju kasulikke aineid ja ühendeid, mis lubab seda pidada heaks orgaaniliseks väetiseks.