Emajõe Veevärk otsib lahendust Elva reoveepuhastist levivale haisule

Koguste suurenemine Elva reoveepuhastis ja suurema aunasegaja kasutuselevõtt on tinginud tugeva käärimislõhna leviku Elva linna Kaseküla, Laane ja Ääre tänavale. Foto: Emajõe Veevärk

AS Emajõe Veevärk otsib lahendusi, et tõkestada Elva reoveepuhasti kompostimisprotsessi tagajärjel tekkiva ebameeldiva lõhna levikut. Kaalumisel on nii kompostimisplatsi varjualusele seinte ehitamine kui aunasegajale spetsiaalse, aunadele automaatse kattelaotamise rullikute süsteemi lisamine. Nende lahenduste asjus on pöördutud spetsialistide poole. 

ASi Emajõe Veevärk tootmisjuhi Rainer Spuuli sõnul on reoveesette kompostimine Eestis kõige levinum sette stabiliseerimise meetod ning enne 2023. aastat pole Elva elanikel sellega kaasneva lõhna kohta kaebusi olnud. «Käitlemise peamine eesmärk on stabiliseerida sete ehk lagundada orgaaniline aine ja hävitada patogeensed organismid. Et nii reovee kui ka reoveesette kogused on viimastel aastatel Elva reoveepuhastis suurenenud, võttis Emajõe Veevärk 2023. aasta kevadel kasutusele suurema aunasegaja, mis omakorda tähendab ka suuremaid reoveesette kompostimise aunasid,» rääkis Spuul. Ta lisas, et just koguste suurenemine ja suurema aunasegaja kasutuselevõtt on tinginud käärimisprotsessi tuntava lõhna levimise Elvas Kaseküla, Laane ja Ääre tänavale.

2023. aastal konsulteeriti ebameeldiva lõhna teemal ka maaülikooli professori Mait Kriipsaluga, kellega koos jõuti samuti järeldusele, et ebameeldiva lõhna tekkepõhjus tulenebki kompostimistehnika ning -aunade suurendamisest. «Kompostimisaunad on nüüd mahult ja ristlõikelt ligi kaks korda suuremad võrreldes paari aasta taguste aunadega ning tekkinud on olukord, kus tavapäraseks protsessiks ei pääse settele ligi piisavas koguses hapnikku, mistõttu keskkond muutub anaeroobseks, sete hakkab käärima ning eraldama ebameeldivat lõhna,» ütles Spuul.