Kiri ⟩ Ühe tartlase uiud. Ja Pupujuku

Varemed Tartus Raatuse tänaval, 1944. Foto: Rahvusarhiiv

Nüüd nimetatakse seda paika keskpargiks. Tol ajal oli see osa kaosest, mis valitses mõlemal pool Emajõge, turuhoone ümbruses. Oli paar aastat peale suure sõja lõppu, kust turuhoone tuli imekombel enam-vähem tervena välja. Põles küll 1941. aastal tühjaks, kuid taastati Saksa ajal kiiresti.

Jõest Vanemuiseni laiusid vaid rusuhunnikud ja tuhk, ka üle jõe vaadates kuni loomakliinikumini oli sama. Rusud olid ka praeguse Turu tänava piirkonnas. Kivisilda polnud, selle eest oli kiiresti klopsitud puusild turuhoone juurest üle jõe. Turg oli turuhoonest Kivisilla varemeteni paremkaldal.

Tol ajal 10–12-aastaste lastena (õpilastena) käisime taastamistöödel. Meile anti kanderaamid, panged ja labidad. Mingeid masinaid ei olnud. Mitu kivi sai panna kanderaamile, mida sikutasid kaks 10-aastast plikakest? Taastamas käisid ka kõik töötajad igast asutusest. Ja pikkamööda sai linn puhtamaks. Tühjadele platsidele istutati puud. Kivisilla asemele ehitati Kaarsild. Enne seda sai sealt üle jõe paadiga. Õhiti Vanemuise varemed.