Jaan Tõnissoni mälestuspäev on tänavu pühendatud julgeolekule

Kelly Olesk
, ajakirjanik
Copy
Kombe kohaselt peavad tartlased iga aasta 3. juulil Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni mälestusüritust. Nõukogude okupatsioonivõimu käsilaste poolt 1941. aastal hukatud riigimehe tegelik matmispaik on siiani teadmata.
Kombe kohaselt peavad tartlased iga aasta 3. juulil Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni mälestusüritust. Nõukogude okupatsioonivõimu käsilaste poolt 1941. aastal hukatud riigimehe tegelik matmispaik on siiani teadmata. Foto: Signe Oidekivi

«Riigi julgeolekut kannab vaid kogu rahva üksmeel,» ütles rahvajuht ja riigimees Jaan Tõnisson 1919. aastal, kui noort Eesti Vabariiki ründasid enamlaste vaenuväed. Neid sõnu ei tohi me unustada tänaseski Eestis. Seepärast kutsub Jaan Tõnissoni selts tartlasi 3. juulil kell 12 Raadi kalmistule Jaan Tõnissoni mälestusüritusele.

Perekond Tõnissoni hauaplatsil peab mälestuspalve Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, musitseerivad Anneli Kuusk ja Marelle Zirnask. Kõnelevad linnapea Urmas Klaas, emakeeleseltsi auliige Jüri Valge, Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba ja kultuuriseltside esindajad.

Mälestuspäev jätkub Eesti üliõpilaste seltsi majas kell 14.15 julgeolekule ja rahva enesekaitsele pühendatud ettekannetega. Räägivad orientalist ja poliitik Andres Herkel, julgeolekuekspert Rainer Saks ning kaitseliidu Tartu maleva kapten Kristjan Bachman.

Jaan Tõnissoni mälestatakse 3. juulil selle pärast, et suure tõenäosusega hukkasid just tol kuupäeval 1941. aastal Vene okupandid vangistatud Tõnissoni Tallinnas. Riigimehe matmispaika pole siiani teada.

Tagasi üles