Kas kuumusekurnatust leevendab külma veega keha jahutamine? Pigem leigega, ütleb EMO arst

Kliinikumi EMO juht Sander Poks hoiatab kuuma eest. Aga ohte on suvel muidki, mida tähele panna. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

• Kuumal päeval võiks oma kaaslasega väljas käies mõnikord juttu ajada. Ja hoia vesi ligi!
• Kui päikese käes pilt kipub kaduma, siis kükita! Veel parem, leia tee villu ja heida pikali!
• Lapse päästab suvel õnnetustest tark jutuajamine ohtudest, aga neil tuleb endalgi maailma avastada.

28. juuni pärastlõunal tervet Mandri-Eestit haaranud 30 ja enama kraadine kuum ei kao ka õhtutundidel. Miks inimene kuuma halvasti talub? Milliseid lugusid veel pealtnäha kaunid suvepäevad erakorralise meditsiini osakonda toovad?

Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhi Sander Poksi sõnul väga raskeid ja eluohtlikke kuumakahjustusi sel suvel õnneks olnud veel pole.

Ega muud õpetust vist pole, kui et juua vett ja katta päikese eest pead.

Valida võiks ka õues tegutsemise aega. Vähendada kuumas keskkonnas olemist. Püüda näiteks kuni kella 16-ni päikse käes mitte olla. Või kui ei saa, siis püüda tegutseda vilus, pea kaetud, vedelikku tarbida.

Soe ilm meelitab Emajõe äärde ujujaid ja päevitajaid. Foto: Sille Annuk

Päevitamine on ka muidugi üks huvitav nähtus ... Päevituse puhul on tegu pigem radiatsioonist põhjustatud kahjustusega. See väga meeldib mõnedele inimestele, kuigi tervislik ei ole. Kindlasti tuleb siis päikesekreemi kasutada. Nahavähkidest valdav osa on tingitud just liigsest päikese käes olemisest, ja selle peale tasub mõelda.

Mida kuum inimese kehaga teeb?

Kehal on oma kindel temperatuuride vahemik: 36,1 °C kuni 37,2 °C, milles inimese organismis toimuvad protsessid saavad hästi toimida. Kui kehatemperatuur tõuseb liiga kõrgeks, siis osa valke lihtsalt lõpetavad töötamise.

Aga kõigepealt väljendub kuumakurnatus segaduse seisundis ja ärrituvuses, see võib edasi minna sügavamaks teadvusehäireks, vererõhk võib langeda, pulss muutub kiireks.

Miks vererõhk langeb?

Veresooned laienevad ja aitavad suurendada verevoolu naha pinnale, kus soojus saab hajuda. See võib vähendada südame võimet tõhusalt verd pumbata. Iga südamelöögiga pumbatakse vähem verd, mis viib vererõhu languseni. Liigne higistamine põhjustab omakorda vedeliku kadu, see vähendab vere mahtu, mis omakorda langetab vererõhku.

Mida ma peaksin oma kaaslase puhul märkama enne, kui tal päriselt halb hakkab?

Võiks vahepeal temaga juttu ajada. Kui tal võtab vastamine aega ja ta ei saa asjadest aru, kui ta tähelepanu hajub, siis tuleb ta kindlasti kuskile madalama temperatuuriga keskkonda viia.

Kas maha kükitamine aitab?

Kuumusega, mil vererõhk langeb, tekib uimasus. Kükitades surume suure veremahu, mis meil jalgade veenides on, ülejäänud kehasse, aju saab paremini verevarustust ja enesetunne võib kohe paraneda.

Aga kui inimesel on väga halb olla, siis pole mõtet inimest istudes või kükakil hoida, tasub ta lamama panna. Vahel kiirabitöös oleme näinud, et jõuame kohale ja inimest hoitakse vägisi istumas. Kui me siis ta pikali oleme pannud ja jalad natuke üles tõstnud, siis juba sellest olukord leeveneb. Jalgade tõstmine aitab ajus vererõhku parandada.

Ma olen kuumade päevadega püüdnud end jahutada vahel nii, et lasen külmal veel randmete peale tükk aega joosta, et südame poole tagasiminevat veeniverd jahutada. Kas sellel on efekti?

Seda on ka meditsiinis raskete ülekuumenenud juhtude puhul kasutatud, et jääpakid kaenlaalustesse ja kubemepiirkondadesse asetatakse. Teoorias keha perifeeriast naasev veeniveri võiks siis kehatüve jahutada. Aga selle meetodi teaduspõhisus väga tugev ei ole.

Ekstreemse kuumakahjustuse korral lastakse inimene mõnikord ka veega vannis maha jahtuda, mida ma küll väljapool meditsiinikeskkonda kasutada ei soovita.

Argielus piisab enamasti sellest, et inimene juhatatakse vilusse.

Tasub katsuda aga inimese nahka, et kas see on kuum või mitte. Kui see on jätkuvalt kuum, siis inimese nahka leige veega piserdada. Vesi ei pea olema külm.

Külm vesi võib inimest isegi vähem jahutada, kuna perifeersed veresooned naha lähedal tõmbuvad kokku ja kuuma äraandmise võimalikkus sellega langeb. Pigem leige vesi, selle aurustumine jahutab kehapinda. Ja kui ka õhuvoolu seal natuke ümber on või kui ventilaator kõrval tööle panna, jahutab see nahka kiiresti. Aga ettevaatust!

Vahepeal peab kindlasti naha pinda jälle katsuma, et tajuda selle temperatuuri, kuna raskes seisus inimest on väga kerge ka liigselt jahutada.

Aga kui ma kuumast uimasena püüan jõe- või merevette end jahutama minna, kas selline suplus aitaks või on pigem ohtlik?

Teadvusehäiretega inimesele suplust väga ei soovita. Ainult ehk ülekuumenenud lapse võiks ehk täiskasvanud inimene kanda korraks vette, hoides ta nägu ilusti vee peal, see aitab kindlasti keha jahutada. Suure täiskasvanud inimesega on seda raske teha nii, et vesi ta hingamisteedesse ei satuks ja et see ohutu oleks. Seda ma ei soovita. Pigem ikka inimene villu ja vesi appi, et nahk saaks niiskeks.

Heinategu, lapsed abiks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kas maa- ja heinatööd ning muruniitmised ja küttepuude varumised on läinud EMO arstide vaates tänavu hästi?

Sellist aastat ei ole olnud, kus sellega hästi läheks. Ma pean silmas, et keegi oma näppudest ja varvastest ilma ei jääks. See on iga hooaja teema ja juhtunud ka juba sel aastal. Ka lapsed on sõrmi ja varbaid kaotanud.

Näiteks need mitmesuguseid puulõhkumisvahendid – tahad pilbast lahti lüüa, aga läheb näpp! Kohati võtavad inimesed ohutusreegleid ikka väga külma kõhuga ... Ja kui mõelda nüüd noore inimese peale, kes jääb ilma pöidlast või sõrmest, siis on see ränk kaotus terveks eluks.

Iga tööriistaga tasub olla ettevaatlik. Eriti kui midagi muruniiduki alla kinni jääb, tuleb mootor seisma panna! See tundub loogiline, aga ikka tekib inimestel huvitavaid mõtteid.

Lapsed ronivad suvel rohkem kui muidu. Mitte üksi mänguväljakul, vaid maakodus redelit pidi laka peale ja lakast alla või turnivad puu otsas.

Õnneks puu otsast pehmele murule kukkumine suurt häda ei too, kuigi risk vigastus saada on alati. Lapsepõlve päris ohutuks teha pole aga ka võimalik.

Ja ega lastele ema-isa manitsused nii hästi meelde jää kui iseenda kogetud õppetunnid. Lastel tuleb riski piires lasta turnida ja ronida ja toimetada, neid muidugi jälgides ja teades, kus nad on ja mida teevad.

Sa võid püüda lapse elu väga ohutuks teha ja kõik riskid nulli viia, aga tulevikus võib sellisel inimesel eluga toimetulek üsna raske olla. Igal asjal on plussid ja miinused. Mõistlik tasakaal tuleb leida.

Lastega tasub võtta aeg, maha istuda ja rahulikult rääkida läbi kõik suvised ideed ja ümbritsevad ohud, sest kunagi saabub aeg, mil lapsevanem igale poole järele joosta niikuinii ei jõua. Laps peab hakkama ise aru saama, mis on okei ja mis mitte.

Maod, parmud, mesilased?

Neid lugusid on igal aastal. Tänavugi on olnud üks raske rästikumürgistus.

Ka herilased ja mesilased on ohtlikult rünnanud. Osa inimesi teab, et neil on putukahammustuse allergia, ja neile on enamasti vaja välja kirjutada rohud juhuks, kui nad hammutada saavad.

Aga osa ei pruugi seda enda kohta veel teada. Kui inimese seisund pärast nõelamist või hammustamist hakkab kiiresti kehvaks minema ...

Kuidas see väljendub?

Kui ilmneb anafülaksia ehk tõsine allergiline reaktsioon. See on hingamisteede probleem, hingata on raske. Või hakkab vererõhk langema, tekib peapööritus, ja kui on näha, et see ei ole enam see, et vaid ühel kohal punetab ja valutab, et on midagi süsteemsemat ... Kui inimesel on enesetunne tõesti halb, õhupuudus, oksendab, siis tuleb kiirabi kutsuda.

Rästik, sakiline muster seljal. Foto: Aivar Aotäht

Kuidas anda esmaabi rästikuhammustuse korral?

Rästik on ainus mürgine madu Eestis ja igal aastal on meil rästikuhammustusega patsiente olnud. Kui hammustuse järel nägite, et see oli rästik ja näete nahal kaht torkejälge ning kui siis järgneb raske allergiline reaktsioon, üldine nõrkus, õhupuudus, siis see on kiirabilugu.

Teinekord võib maohammustuse järel tekkida vaid lokaalne turse, valu, punetus. Aga kui see läheb suuremaks, siis tasub arsti poole pöörduda.

Rästikuhammustuse puhul esmaabina palju teha ei ole, pigem toimetada inimene kiiresti meditsiiniabini. Meeles pidada, et rästikuhammustuse saanud täiskasvanud inimest, ükskõik kui eneskindel ta ka ei ole, ei tohiks lubada ise autoga sõitma, et ei juhtuks see, et ühel hetkel on roolis teadvusehäirega inimene.

Kas rästikumürk ise ei olegi probleem, pigem sellest tekkiv allergia?

Rästiku mürgil sellist tugevat, kudesid lõhkuvat toimet, nagu on paljude teiste maade madudel, ei ole. Ka ei ole rästikumürk närvimürk. Põhiline on, et inimese enda immuunsüsteem hakkab toksiini tugevalt ründama ja sellest tekib allergiline reaktsioon.

Jah, tänavu on olnud üks päris ohtlik olukord: täiskasvanud inimest hammustas rästik heinamaal. Abi jõudis temani kiiresti, aga kiirabi manustatud ravimeist ei piisanud ja ta vajas intensiivravi.