Teadlased uurivad niitmata aladel taimestiku sees kihavat elu

Vabaduse puiestikus vohab elurikkus juba mitmendat suve järjest. Foto: Sille Annuk

Juba mitmendat suve on paljudel Tartu linnale kuuluvatel rohealadel murulapid, mida niidetakse vaid kord suve lõpus. Niitmata ja niidetud alal pesitsevate liikide tegevust aitavad uurida Tartu ülikooli putukateadlased.

Vähesel niitmisel on mitu eesmärki. See aitab toetada meie kohalikke taimeliike, lastes neil õitseda ja seemneid valmistada, ning vältida taimestiku kuivamist põudade ajal. Samuti pakuvad taimestikuga kaetud alad lindudele rohkem toitu ja toetavad putukate liigirikkust, ütles linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste.

Kuna paljudel putukatel ja eelkõige tolmeldajatel jääb linnakeskkonnas toitumiseks vajalikke õisi aina vähemaks, uurivad sel ja järgnevatel suvedel Tartu ülikooli entomoloogid ehk putukateadlased, kuidas läheb kimalastel ja liblikatel ning mis tegurid neid enim mõjutavad. Seetõttu võib üle linna kohata katsealasid, kus päikeselisel platsil on kõrvuti niidetud ja niitmata murulapid, et võrrelda niitmise mõju putukate arvukusele. Loendusi tehakse kolm korda suve jooksul, pärast seda alad sügisel niidetakse.

«Kuna sel suvel on paraku üks meie katsealadest maha trimmerdatud, loodame linlaste mõistvale suhtumisele, et katsealasid niidetakse vaid kord aastas. Liblikad, kimalased ja Tartu Roheringi projekti teadlased tänavad teid,» lisas Võsaste.

Tartu Roheringi Life-projekti katsealasid ja Tartu linnas elurikkuse toetamiseks mõeldud lapikesi võib leida kesklinna pargist, Ülejõe, Mathieseni, Ropka ja Uueturu pargist, Vabaduse puiestikust, Sadamaraudteelt, Fortuuna tänava kallastelt, Emajõe ja Anne kanali lähistelt, Toomemäelt ja Jaamamõisa oja kallastelt. Lisaks niidetakse mitmetes parkides varasemast harvemini, et lasta taimedel inimestele silmailu ja tolmeldajatele toitu pakkuda. Loendused toimuvad ka Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli aladel.