kiri ⟩ Elektriarvestusega tarbija rahakoti kallale

Jüri Laurson. Foto: Margus Ansu

Elektrienergia tarbimise ja tootmise kindlaksmääramise algusest peale on mõõtmisi teostatud tunnipõhiste arvestitega, mille mõõtühikuks oli väiketarbijatele kWh ja aktiivarvestite täpsusklass 1,0. Tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks kasutati erinevaid tariife, mis võimaldas ööpäev ringi tarbimiskoormust paremini hajutada ja võrgukadusid vähendada.

Elektrituru seaduse kohaselt hakati 2017. aastast kohustuslikus korras asendama olemasolevaid arvesteid kaugloetavatega, mis võimaldas mõõta energiavoogusid täpsemalt, koostada paremini tarbimise analüüse ning kadus ära tarbijatel kohustuslik igakuine elektriarvesti näidu teatamine. Elektrienergia tarbimise arvestus toimus kilovatt-tundides.

Küllap oli kaugloetavatele arvestitele üleminek kulukas ja lõpuks kajastus see tarbija elektrihinnas. Hämmastama paneb, et paigaldatud kaugloetavate arvestite iga kujunes lühikeseks, see ei ületa kümmet aastat. Elektrilevi teatas, et aasta 2024 toob elektriturul uuenduse, mis toimub Euroopa Komisjoni määruse alusel kogu Euroopa Liidus. See toob kaasa elektritarbimise tunnipõhise mõõtmise asemel 15 minuti mõõtmise, mis võimaldavat veelgi täpsemalt mõõta ja tipptarbimist kõrgemalt maksustada.