Puudulikud teadmised toovad kaasa ohud nii päriselus kui virtuaalmaailmas

Kelly Olesk
, ajakirjanik
Copy
Kollase lipuga tähistatud tegevus. Sensoa lipusüsteem on selgesti mõistetav: rohelised tegevused on lubatud, kollased küsitavad, punased lubamatud ja mustad täiesti keelatud. 
Kollase lipuga tähistatud tegevus. Sensoa lipusüsteem on selgesti mõistetav: rohelised tegevused on lubatud, kollased küsitavad, punased lubamatud ja mustad täiesti keelatud. Foto: Sensoa

Tartu ülikooli kliinikumi naistearst, Tartu ülikooli kaasprofessor ja üks kooli seksuaalhariduse eestvedajatest doktor Kai Part on kindel, et seksuaalhariduse jagamine peab algama juba lasteaias.

«Kindlasti enne kooliminekut peab olema selge, mis on isiklik ja mis on privaatne,» rääkis ta. Kui täiskasvanud inimene on lapsele teinud selgeks kõikide kehaosade nimetused ja eakohaselt jaganud seksuaalharidust, siis jäävad ära mitmed ohud.

Doktor Kai Part seisab selle eest, et Eesti lapsed ja noored oleksid seksuaalhariduses teadlikumad. Ta kirjutab teadusartikleid, koolitab õpetajaid ja lapsevanemaidki.
Doktor Kai Part seisab selle eest, et Eesti lapsed ja noored oleksid seksuaalhariduses teadlikumad. Ta kirjutab teadusartikleid, koolitab õpetajaid ja lapsevanemaidki. Foto: Sille Annuk

Kindlasti peaks lapsel olema selge nii-öelda ujumisriiete reegel: kehaosad, mis on kaetud ujumisriietega, on isiklik ala ega kuulu teistele näitamiseks. Ka vetsuskäik on isiklik ja privaatne tegevus. Laps peab teadma, et pepu, noku ja tussu on sobivad sõnad eelkoolieas tähistamaks isiklikke kehaosi, kuid neid ei sobi avalikult eksponeerida, sest need on isiklikud. Ammugi ei kuulu need ülespildistamisele ega jagamisele.

Eeltöö lapsevanematel

Kai Part arvas, et internetiohtude eest peab last kaitsma ka vanem, tegema selgeks, mis sobib, mis on isiklik ja mis mitte. Enne lapsele telefoni ulatamist tuleb üle käia reeglid, vajadusel blokeerida teatud leheküljed. Ka soovitab ta käia koos lapsega internetis ning küsida aeg-ajalt, mida laps on internetis näinud. «Oluline on säilitada usalduslik suhe, nii et laps julgeks kasvades internetis nähtu kohta lapsevanemalt küsida,» rääkis ta. Ka tasub enne mõelda, kas on mõistlik eelteismelisel omada sotsiaalmeedia kontosid. Kui on kindlad reeglid, siis on ka lastel ohutum internetti avastada.

Tussu ja pepu tuleb teha samamoodi selgeks, nagu seda on varvas, naba või küünarnukk.

Kai Part rääkis, et vastuvõttudel käib 11–12-aastaseid tüdrukuid, kes ei oska oma privaatseid kohaosasid isegi mitte nimetada ega tea ka lähenevast murdeeast. Rääkimata teadmisest, mida võib puudutada või ei. «Kui me neist kehaosadest ei räägi, siis jääbki mulje, et need on kas halvad või piinlikkust tekitavad,» märkis ta. Kai Part rõhutab, et sellist tunnet ei tohi lapsele jääda, lapse keha on hea ja kõik kehaosad võrdselt väärtuslikud.

Nii algabki lasteaialastele mõeldud keha-, tunde- ja turvalisuseõpetus kehaga seonduvate mõistete selgitamisega, sellele järgneb puudutamise reegel. Näiteks ei meeldi igale lapsele kallistada, ammugi musi teha. Ja iga laps peab teadma, et see polegi kohustus, tal on õigus keelduda. «Peab veenduma, et teine laps soovib minu lähedast puudutust, näiteks kallistust,» rääkis Kai Part.

Siin tuleb taas mängu lapsevanema roll õpetada lapsele, et nii lapsel kui täiskasvanul tuleb alati küsida luba, kui keegi teda soovib puudutada. Ka vanaema peab küsima lapselt, kas too kalli soovib. Kui maast madalast on reeglid paigas, siis ei teki ka hiljem probleeme.

Neli lipukest aitavad

Kai Part on enam kui kindel, et enese sotsiaalmeedias eksponeerimine ja alasti pildistamine on seotud puuduliku seksuaalharidusega. Üks meetod, mis võimaldab lastega koos arutleda, mis on seksuaalses kontekstis õige ja mis mitte, on Sensoa lipusüsteem. See süsteem on selgesti mõistetav: rohelised tegevused on lubatud, kollased küsitavad, punased lubamatud ja mustad täiesti keelatud. Lipusüsteemil arvestatakse kuue asjaoluga: nõusolek, vabatahtlikkus, võrdsus, eakohasus, taustasobivus, mõju eneseaustusele. Kõik see info on ka lapsevanematele kergesti leitav sotsiaalkindlustusameti lehelt.

Kuus aspekti ja neli lipukest aitavad noorega rääkida isiklikest kehaosadest ja seksuaalsusest.
Kuus aspekti ja neli lipukest aitavad noorega rääkida isiklikest kehaosadest ja seksuaalsusest. Foto: Sotsiaalkindlustusamet

Mõni näide: roheline lipuke lehvib, kui kaks eelteismelist poissi eemalt üksteise nokusid vaatavad. Lapsed on üheealised, keskkond on turvaline (näiteks kodu), nad teevad seda mõlema nõusolekul ja huvi kehade vastu on eakohane. Küll aga hakkab lehvima kollane lipuke, kui 15-aastane noormees võtab arvuti ees püksid maha ning videokõnes sõbraga end eksponeerib. Esiteks pole turvaline keskkond, sest pilt isiklikest kehaosadest võib kõikjale levida, ka pole ehk sõber andnud oma nõusolekut, on võimalik, et ta ei soovi alasti sõpra näha.

Kai Part rääkis, et eelteismelistel puudub abstraktse mõtlemise võime ehk nad vaatavad pilti ja arvavad, et see ongi reaalsus. «Nad ei ole võimelised mõtlema, mis saab selle pildiga, kui ma selle oma ekraanilt edasi saadan,» selgitas ta. Abstraktse mõtlemise võime areneb alles teismeeast. Aga mis on siis täiesti keelatud? Lipusüsteemi järgi on must lipp juhtumi korral, kus 27-aastane mees otsib jututoast 15-aastaseid partnereid ja palub endast alasti pilte saata. Ka on täiesti keelatud alastipildi levitamine ilma pildilolija nõusolekuta, näiteks kiusamise või kättemaksu eesmärgil. 

Tagasi üles