Laura Ombler, Mirjam Rennit: pagulastaustaga noored Eestis – kuidas neid toetada?

Laura Ombler ja Mirjam Rennit. Foto: Erakogu

Eestisse jõuab teistest riikidest üha rohkem rändetaustaga noori. Nende seas on nii vabatahtliku rände raames saabunuid, kes on Eestisse tulnud koos oma siia tööle või õppima asunud vanematega, kui ka sunniviisilise ehk pagulasrände tagajärjel saabunuid. Kõiki rändetaustaga noori ühendab asjaolu, et harjuda tuleb täiesti uue eluga, mille võib muuta keeruliseks eesti keele oskuse puudumine ning võõras ja tundmatu keskkond. Tuleb kohaneda uues koolis, leida uued sõbrad ning võimalused eneseväljenduseks ja vaba aja veetmiseks.

Noortele tüüpilised hirmud, soovid ja unistused on rändetaustaga noortel samad, mis nende Eesti eakaaslastel, ent hirmude ületamist ja unistuste poole püüdlemist võivad takistada uues riigis kohanemisel ette tulevad raskused. Just siin saavad palju abiks olla noortevaldkonnas tegutsejad, võttes arvesse rändetaustaga noorte kogemusi ja vajadusi ning kaasates neid teadlikult oma tegemistesse.

Pagulastaustaga noored on üldjuhul põgenenud keerulistest oludest koduriigis, kuhu neil pole võimalik tagasi pöörduda, samuti võivad nad olla läbi elanud traumeerivaid sündmusi. Põgenemisel kogetu ja mure kodumaa keerulise olukorra pärast ning valiku puudumine oma endist elu sünniriigis edasi elada mõjutavad suurel määral nende vaimset tervist. Noorte jaoks on raske, et tihtipeale on nende sõbrad ja lähedased koduriiki maha jäänud. Kõik see võib tähendada, et nad tunnevad end Eestis üksildasena ning muutunud eluoluga on keeruline toime tulla ja leppida.