/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/25/16179474t1h8dd8.jpg)
Teadusajaloolane Lea Leppik seisab Toomemäel tähetorni kõrval 204 aastat tagasi valminud Friedrich Georg Wilhelm von Struve elumaja ees ja ta hing hõiskab. Hõiskab sellepärast, et Tartu vanalinna muinsuskaitsealal paikneva ja väga halvas seisukorras olnud hoone remont on nüüd lõppenud. Astronoomi maja särab igast küljest nagu prillikivi.
«Meile siin vahepeal hakkas juba tunduma, et kui otsustamine veel venib, siis ei olegi enam midagi otsustada,» meenutas ta. «Et see maja kukub kokku. Ja see oleks hästi kurb olnud.»
Tervikus on väärtus
Lea Leppik peab silmas tähetorni kompleksi tervikuna, mis jutustab paarisaja aasta tagusest arusaamast, mida ühele tähetornile päriselt vaja on. Tähetorn valmis ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguosas 1810. aastaks, aga sellest üksi ei piisanud.
Ega Toomemäele tööle ronimine olnud ju mingi õnnistus. Meedikud näiteks olid väga pahased selle peale, kui halvasti anatoomikum planeeriti ning kuidas sinna peab igal hommikul järsust mäest üles ronima ja tuulte kätte sattuma, talvel veel pealegi libe.
Kuna tähtede vaatluseks parimad ajad on just pakaselised ja selged talveööd, sai ilmselgeks, et tähetorni kõrvale on vaja observaatori maja, kust heade tingimuste korral võiks väikse vaevaga rutata tähetorni.
/nginx/o/2024/06/25/16179475t1h6687.jpg)
Esimene peremees
Tähetorni direktorist Friedrich Georg Wilhelm Struvest (1793–1864) sai selle, 1821. aastal valminud hoone esimene peremees. Elumajaga samal ajal tuli kavandada ka abihoone, kus hoiti tõldasid, peeti loomi ja kus võis olla pesuköök ning mõne teenija eluase. Samuti tuli observaatori maja külge ehitada 16-meetrine galerii, mis ühendaks elumaja tähetorniga.
Lea Leppik rõhutas, et ettevõtmine oli eriline ka seetõttu, et ülikool oma töötajaile elumaju enamasti ei ehitanud ning see kujunes kalliks, makstes 20 000 hõberubla. Aga et see kõik veel tänapäevalgi alles on – astronoomi elumaja, galerii ning kõrvalhoone – suurendabki kompleksi ajaloolist väärtust.
Paistab nagu gravitatsioon neis tubades ei toimiks, sest ka aknakatted on akende ees viltu.
Nüüd on astronoomi majja end sisse seadnud Tartu ülikooli personaliosakonna töötajad, 16 inimest. Seal on ka seminarisaal, kööginurk, garderoob, tualettruumid. Üks puudega köetav vana kahhelahi, soojasõlm, serveriruum, kahel pool katuse all ventilatsiooni- ja jahutusseadmed. Üldpinda esimesel ja teisel korrusel kokku on 314 ruutmeetrit, lisaks kelder ja tähetornini ulatuv galerii.
Hoone ajaloolises ülevaates on kirjas, et algul oli majas kuus tuba ja köök, sahver, kaks esikut ja kelder, lisaks katusealused ruumid. Kuna Struvel oli suur pere, pidi maja olema hästi ruumikas. Struvel oli esimese abikaasaga 12 last, kellest kaheksa said täisealiseks. Pärast esimese naise surma abiellus Struve uuesti ja sai veel kuus last.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/25/16179480t1h3d1b.jpg)
Viltune maja number kaks
Ülikooli kinnisvaraosakonna arendustalituse juhataja Viljo Videri sõnul on kunagisest hoonest alles vaid kandvad seinad. Põrandad on üles võetud, seal all olnud tühimikud täidetud, uus betoonpõrand soojustatud ja suur osa põrandalaudu tagasi pandud. Ka uus vahelagi valatud. Kuna hoone nii-öelda istub keskaegse piiskopilossi varemeist jäänud müüril, siis vahepeal näis, et see murdub otsekui pooleks. Et seda ei juhtuks, pandi vundamendile aastate eest alla vaiad, mis hoone päästmisväärilisena hoidsidki.
/nginx/o/2024/06/25/16179476t1h17f4.jpg)
Ometi on «pooleks vajumist» mitmel pool tajuda. Loodis ukseraamid tunduvad paiknevat viltu, samal ajal kui originaalsed ukseavad näivad sirged. Paistab nagu gravitatsioon neis tubades ei toimiks, sest ka aknakatted on akende ees viltu.
Tõsi, põrand on loodis, aga seinad, ukseavad ja aknad sugugi mitte, ka uus vahelagi ei ole loodi valatud, kuna lagi peab viltusi seinu koos hoidma. «See on Tartu viltune maja number 2,» ütleb Viljo Vider muhedalt ning osutab ühele nurgale, mis on maja muu osaga võrreldes 37 sentimeetrit allapoole vajunud.
/nginx/o/2024/06/25/16179479t1ha9af.jpg)
Teise korruse vaadeldavaimas ruumis asetsevad kaks diagonaalset korstnajalga, mis katuseharjal üheks saavad. Samuti kahhelahi, mille meister potthaaval lahti on võtnud ning uuel vahelael üles ehitanud.
Struve elas selles majas 1839. aastani, mil ta siirdus Peterburi lähedale Pulkova observatooriumisse. Astronoomi maja oli kodu ka järgmistele tähetorni direktoritele: Johann Heinrich Mädlerile, kes sai tuntuks Kuu uurimisega, samuti Peter Carl Ludwig Schwarzile, kelle naisest Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzist kujunes baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik, rääkimata hilisematest Vene ja Eesti päritolu täheteadlastest.
Maja korrastamine läks ülikoolile maksma 1,6 miljonit eurot pluss käibemaks, renoveeris ehitusfirma OÜ Jaagor Grupp.
/nginx/o/2024/06/25/16179478t1h577e.jpg)