OTSE ⟩ Teine Eesti elujõu kongress keskendub rahvuse püsimajäämisele

Tartu Maarja kirikus toimub laupäeval, 29. juunil Eesti elujõu teine kongress, kus kinnitatakse, et oleme põline rahvas ja tahame omal maal püsima jääda. Tartu Postimees vahendab seda otseülekandes.

Eesti elujõu esimene kongress, millest võttis osa 300 inimest, korraldati 25 aastat tagasi Tallinnas rahvusraamatukogus. Nüüdse kongressi korraldaja on arst ja rahvastikuteadlane Jaak Uibu. Ta kuulub nende viie teadlase hulka, kes 1996. aastal asutasid Toompea haridusseminari. Toompea haridusseminaris sündiski idee eestluse elujõu kongressist, mis 1999. aastal ka täide viidi.

Teine elujõu kongress algab laupäeval kell 10 Tartu Maarja kirikus tornikella helinaga ja kestab kella 16.30ni ning lõpeb taas tornikella märguande peale. Päevakavasse mahub tosin ettekannet, lisaks lühemad sõnavõtud ja arutelu ning avaliku pöördumise teksti ülevaatamine.

Ettekanded

Luterlik vaimulik ja teoloog Randar Tasmuth teeb ettekande teemal «Usk kui elujõu allikas eile, täna ja homme».

Filosoof, kirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane Tiit Merenäkk räägib tänapäeva kultuurist ja väiksest iibest ning küsib, kas probleem on kultuuris.

Ettevõtja Mati Väärtnõu arutleb teemal «Perekond ja kodu kui sündimust määrav raamistik».

Eesti maaülikooli professor maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse alal Kalev Sepp käsitleb keskkonda ja kestlikku arengut.

Tallinna tehnikaülikooli koolitus- ja arendusjuht Ija Stõun analüüsib haridust ja hariduskorraldust 2024. aastal ning huvitub, kas neist sõltub sündimus.

Pärast lõunatundi vaatleb Einar Eiland, teadlane ja kompromissitu kodanikuaktivist, majanduselu hetkeseisu ja eeldusi perekonna hoidmisel.

Juristi ja poliitiku Arvo Junti teema on Eesti õigusruumi konaruste mõju demograafilistele protsessidele.

Eesti Rooma klubi liige Tiiu Kuurme teeb ettekande teemal «Kasvatuse osa inimeseks kujunemisel».

Ajakirjanik ja meediateadlane Maarja Lõhmus räägib eestluse meelelaadist ja sellest, mil viisil Eesti rahvuslikku avalikkust ja meelelaadi kujundatakse.

Rahvastikuteadlase ja meditsiinidoktori Jaak Uibu südameasjaks on rahva tervis ja tervishoid.

Folklorist, õpetaja ja kirjanik Loone Ots uurib, millistel eeldustel saaks Eesti teha maailma paremaks – utoopiast tegelikkuseks.

Loone Ots, kes on Maarja koguduse asejuhataja, tõstab esile ka Maarja kirikut, kuna sealt läks 1869. aastal teele esimene üldlaulupidu.

Maarja kiriku roll

«Leidsime, et teine kongress võiks samal territooriumil toimuda,» selgitas ta. «Ja kui Eesti esimesest üldlaulupeost koorus välja meie eesti rahvus, siis nüüd, mil tajume eestlastena kriisi, nii rahvastikukriisi kui ka vaimsuse ja enesesäilitamise kriisi, võiksime tõsta uuesti üles selle tungla ning loota, et 21. sajandil meil õnnestub see, mis õnnestus 19. sajandil,» rääkis Ots.

Loone Ots Foto: Margus Ansu

Ta peab silmas seda, et 1869. oli inimestel siht silme ees saada avalikult ja häbenemata eestlasteks ning minna selle nimel edasi. Lapsi sündis palju, aga sündimust korrigeeris suur suremuse protsent.

«Praegu elame ajal, mil materiaalselt pole inimestel suurt midagi häda. Alates sellest, kui palju on meil autosid, ja lõpetades sellega, et elame sotsiaaltagatistega riigis,» rääkis ta. «Samas kipume lahustuma üleilmses massikultuuris ja lõputus tarbimises. Väga väikse rahvana, nii nagu ka Rein Taagepera on öelnud, oleme väga suures ohus. Eriti, kui meie arv langeb alla 750 000 piiri.»

Loone Otsa sõnul tekitab tõsist muret see, et paljud on leppinud sellega, et mis seal ikka, kui 50 aasta pärast eesti keelt vähem kõneldakse. Või 100 aasta pärast üldse mitte! Sest moodsa aja naudingutekeskne ja individualismile pühendunud ühiskond on ülemaailmne trend. «Sündimus langeb igal pool,» osutas Loone Ots. «Aga kui sul on 100 miljonit inimest või 50 miljonit inimest, on see vähem ohtlik – väljasuremine võtab siis aega ja neis ühiskondades on ehk vahepeal võimalik midagi muuta.»

Neli ratast vankri all

Ka kirjeldas Loone Ots Toompea haridusseminari välja töötatud Eesti arengumudelit, mille sümboliks sai tuleviku vanker.

Selle vankri esimene ratas on töö, et majandus kasvaks ja et inimesed saaksid ausa tööga ausat palka ja leiba teenida.

Teine ratas on pere ja kodu. Et kaks inimest sooviksid saada ja kasvatada üles järglasi, et see oleks nende püha kohus ja suur vastutus.

Kasvatus loob Eesti vaimsuse, mis on kolmas ratas. Vaimsusest kasvab ka haridus ja kujunevad väärtushinnangud.

Neljas ratas on loodus, mida tuleb samuti hoida nii nagu esivanemate pärandit.

«Ühtki ratast selle vankri alt ära võtta, ilma et see lonkama hakkaks, ei saa,» rõhutas Loone Ots. «Hästi paljud eestlased arvavad, jah, praegu, et lootust püsimiseks niikuinii ei ole. Aga tuleb uskuda, et meil on lootust, lihtsalt tuleb kõik läbi mõelda ja siis tegutseda. Mitte alla anda, juba aastatuhandeid ei ole me rahvas siin alla andnud ega tohi seda nüüdki teha.»

Vaba sissepääs

Korraldajad ütlevad, et kõik inimesed, kes on nõus üheks suvepäevaks Maarja kirikusse kogunema, et nendel teemadel kaasa mõelda, on Eesti elujõu kongressile oodatud. Et kõik võiksid korjata häid mõtteid ja ka ühispöördumise teksti sel viisil oma panus anda. Piletiraha maksma ei pea.

Iga tulija saab soovi korral kaasa kongressi ettekannete kogumiku. Ka Eesti elujõu esimese kongressi materjalid on kogumikku köidetud.