Püstitame mälestusmärgi suurele Eesti sõbrale Lauri Kettunenile

Keeleteadlane Lauri Kettunen aastal 1916. Suvel 1919 sai temast ligi viieks aastaks tartlane. Foto: Ateljeefoto/Wikimedia Commons

Tänavuses Euroopa kultuuripealinnas Tartus on mitmeid väljaspool Eestitki teatud-tuntud meestele püstitatud mälestussambaid: Baer, Lotman, Struve, Skytte, mitmed arstiteadlased ja arstid ning Gustav Adolf ja Barclay de Tollygi. Ka Eesti rahvusliku liikumise tegelased alates Villem Reimanist, Jakob Hurdast, Johann Voldemar Jannsenist, Hugo Treffnerist ja Jaan Tõnissonist pole tähelepanuta jäänud.

Võimsalt on esindatud eesti kirjandus: Peterson, Faehlmann ja Kreutzwald, Oskar Luts, Friedebert Tuglas, Lydia Koidula, Vilde koos oma iiri nimekaimuga, nüüd ka Hannes Varblane. Igaühel viimati mainituist on seos eesti keelega, kuid keelemeheks nimetada on neist ühtki liiga palju.

Keelemehed