Stepan Karja: kohatine infovaegus infomüras

Pildil endine Postimehe ja Edasi ajakirjanik Stepan Karja linnaraamatukogus Foto: Sille Annuk

Kas sa oled välja uurinud, millist kasu on Marina Kaljurand Eestile toonud? Nii küsis ammune, siiani sõbrasuhteist hooliv koolivend. Olin selleks ajaks, kui valimispäevani oli jäänud ligemale kuu aega, otsinud internetist ainult endise kolleegi Urmas Paeti, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe nime ja püüdnud jälgida, kuidas edeneb Jana Toomil kemplus kaitsepolitseiametiga. Rahustasin sõpra: natuke veel oodata, varsti tuleb postkasti igasuguseid selgitusi ja juhendeid – ole ainult terane ja loe, oled juba enne valimispäeva poliitiliselt haritud kodanik ja võid südamerahus hääletuse sooritada.

Aega kulus, eesolevatest valimistest andis teada vaid üks läikiv EKRE leheke. Isegi siis, kui oli meedias välja kuulutatud eelhääletuse üksikasjad, ei olnud minul ega pealinna külje all elava koolivenna perel teada, kes on senistest eurosaadikutest jaksanud kõrgetes kõnetoolides meie riigi huvides kõige tulemuslikumalt toimetada, ei tulnud saadikukandidaatide nimekirja, ei valimispäeva meeldetuletust ega teatatud valmisjaoskondade asukohti. Kas tõesti leiti siit kopsakas kulude kokkuhoid?

Samas püüdsin valimiste nii-öelda lihtsustatud korraldust õigustada. Et meil kehtib ju laiahaardeline internetiajastu, igaüks, kellel riigiasjade vastu kröömikegi huvi, võib koduse laua taga istudes vajaliku info kätte saada. Seda enam, et nende valimistega täideti justkui poolenisti hoomatavad, nii-öelda tavaelust piisavalt kaugeks jäävad ametikohad.