Erkki Bahovski: pseudopoliitika argipäev

Erkki Bahovski Foto: Konstantin Sednev

Ajal, mil EKREs algas pereheitmine, läks minu arvepidamine lootuselt sassi selles asjas, missugusesse fraktsiooni (kui üldse) mõni riigikogu liige kuulub. EKRE pereheitmisele olid eelnenud Keskerakonna tõmblused ja Zuzu Izmailova väljaviskamine Eesti 200st. Kuid õnneks leidub inimesi ja instantse, kes suudavad vastavat arvestust pidada – teiste seas teatab ka riigikogu kodulehekülg, et fraktsioonita saadikuid on meil tervelt 17. See on ligi 20 protsenti ehk peaaegu üks viiendik parlamendist.

Tõsi, ERR on meenutanud, et 1995. aastal oli riigikogus koguni 27 fraktsioonita saadikut. Kuid vähemalt teoorias oli siis tegemist Eesti demokraatia kujunemise ja pööraste üheksakümnendatega. Praegu peaks poliitika olema mõnevõrra konsolideerunum ja stabiilsem, aga võta näpust.

Riigikogu valimissüsteem välistab põhimõtteliselt üksikkandidaatide pääsemise parlamenti. Väikeparteid hoiab samuti Toompealt eemal valimiskünnis. Nüüd aga näeme, et riigikogus istub hulk poliitikuid, kes oleks justkui üksikkandidaadina riigikokku pääsenud. Tõsi, osa neist on astunud teise erakonda, kuid nad ei või astuda uude fraktsiooni.