Paruni teenijarahvas kolis oma tööruumidesse tagasi

Sihtasutuse Alatskivi Loss juhataja Külli Must (vasakul) rääkis lossi keldris vahast teenijarahva näitusel toatüdruk Olga kõrval, et lihtsatel perroonikelladel on siin oma mõte: need näitavad aja kulgu ja seda, et kõik siin ilmas on suhteline.

FOTO: Margus Ansu

Alatskivi lossi ehitanud parun von Nolcken oli üsna suur tööandja, tema lossis askeldas suur hulk inimesi. Nüüd on kunagi lossis töötanud teenijarahvas seal tagasi ja hakkab seltsi pakkuma võlvlagedega töötubades tegutsejatele.

«Mõisateenijad elasid ja töötasid peamiselt lossi alumisel korrusel ja sellepärast tõime nad siia tagasi,» muheles sihtasutuse Alatskivi Loss juhataja Külli Must lossi suures heledaks võõbatud seinte ja võlvlagedega keldris, mille ühes osas on nüüd teenijarahva vahakujude näitus.

Wax Stuudio OÜ ehk Ene ja Andres Männi tehtud kümne väga elutruu vahakuju hulgas on näiteks parajasti peent pesutükki pressrauatav toatüdruk Olga, korraks pliidi äärest putku pannud kokk Karl, kuidagi kõrgi olekuga karjääriinimene kubjas Jüri ja kammerteener Jakob, kes piidleb silmanurgast mõisaproua seltsidaami Emma Marie Katerinet.

Kirevale seltskonnale panevad punkti ruumi teises otsas seisvad virtin Marie ja mõisavalitseja Sihwzov. «Need kujud on tehtud siin lossis töötanud inimeste eeskujul,» ütles Külli Must. «Igal teenijal on ka oma lugu ja kõik, kes lossi uudistama tulevad, kuulevad meie giididelt neid lugusid.» Kõige karmimad kriitikud ehk paar rühma lapsi on vahakujud vaimustusega juba väga heaks kiitnud.

Põnev kostüümiladu

Kes tahab end lossis aga peenema rahva moodi tunda, võib läbi astuda vahakujude muuseumi naabruses asuvast rõivalaost. Seal on naistele, meestele ja lastele 25 uhket kostüümi, mille on disaininud moelooja Triinu Pungits.

Enne rõivaste vahetamist võib aga läbi astuda mitmesugustest töötubadest, kus saab jälgida meistrite tööd ja ka ise üht-teist oma käega järele proovida. Eile sisustas keraamika-, stukk- ja klaasitöökoda kunstnik Anne Vasar, kes seni töötas Tartus Antoniuse gildis.

«Olen oma 15 aastat vitraaže teinud ja seda tööd ka teistele õpetanud,» rääkis Vasar. «Küll ma siin ka savitöö ära õpin, siin on hea uus keraamikaahi, korralikud töövahendid ja mõnus koht, kus töötada.»

Keldris on ka kangastelgede ja tekstiilitöökoja ruum. Neis hakkavad tegutsema kohalikud inimesed ja ka kaugemalt tulijad, kes soovivad midagi uut õppida. «Tegimegi töötoad ju selleks, et lossis oleks kogu aeg rahvast ja inimestel oleks siin põnev,» märkis Külli Must.

Huvilisi jätkub

Pea 500-ruutmeetrise keldri põhjalikuks remondiks ning vahakujude muuseumi ja töötubade sisustamiseks kulus ligi 220 000 eurot. See Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu piirkondade konkurentsivõime arendamise programmist saadud raha jäi Alatskivi vallal üle lossi idatiiva taastamisest ja sisustamisest.

«Lossi kelder on väga vahva koht ja oleks olnud kahju, kui me poleks saanud seda kasutusele võtta,» märkis Külli Must. «Kui meil jäi suurest tööst raha üle, tegime uue projekti ja muudatustaotluse ning EAS oli meie kavaga nõus.»

Alatskivi lossi kelder avatakse huvilistele turismihooaja alguses mais. Suvi tuleb lossis tihe: Roman Baskin toob seal tänavu rahva ette kaks lavastust ning pea kõik nädalavahetused on suur hoone pulmaliste päralt.
Mullu ostis lossi uudistamiseks pileti ligi 20 000 inimest ja veel oma 10 000 huvilist käis seal etendustel, seminaridel, koolitustel või restoranis. Praegu majandab sihtasutus suure lossi ise ära, Alatskivi vallalt rahalist toetust ei küsita.

Tagasi üles
Back