Juhtkiri ⟩ Mitte traagelniit, vaid tugev õmblus

Tartu tantsupidu peeti nädal tagasi. Foto: Margus Ansu

Sulle laulan, sõnad kirjuks mustriks laotan. Tasakesi paitan taevast pilvevaevast. Nii laulavad homsel Tartu laulupeol Eestimaast ühendkoorid Liisi Koiksoni sõnadega. Laval on siis umbes 5500 lauljat, aga koos mudilaskooridega, kes ühendkooris kaasa ei tee, astub laulukaare alla sel peol ligi 10 000 koorilauljat ja orkestriliiget.

Need arvud näitavad ühtaegu traditsiooni tugevust – ka 155 aastat pärast esimest üldlaulupidu on just laulupidu see, mis tuttavaid, sõpru ja vahel ka kontvõõraid noodiraamatu järele kätt sirutama paneb – ja elujõudu, kui vaadata mudilas- ja lastekooride liikmete hulka. Tartu tantsupeol tegi uhkeid mustreid 2300 tantsijat.

See on mingi sisemine sund ja rahutus, mida laulu- ja tantsupeo lähenemine kaasa toob. Kirjutasime loo Estiko grupis just Tartu laulupeole minemiseks loodud noorest koorist. Meile on vaja nende pidude rõõmust sõõmu. Kui nüüd järele mõelda, siis viimasest üldlaulupeost on möödas juba viis aastat ja järgmist tuleb veel aasta oodata, sest koroonakriis lõi Tallinna laulupidude ajakava sassi. Mullusuvisele noortepeole polnud elukogenute kooridel asja.