Mida teha, et tartlased hakkaksid Tallinna lendama?

Estonian Airi lennukid Tartu lennujaamas.

FOTO: Margus Ansu


Karin Jaanson
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik

Kui meenutada 2006. aastal tehtud tasuvusuuringut, siis seal seisis, et Tartu potentsiaalsed sihtkohad oleksid Helsingi ja Stockholm ning seejärel Riia. Helsingi ja Stockholm pakuvad edasilendudeks märksa rohkem võimalusi.

Tallinna lendamisele pakub konkurentsi maanteetransport, tasuvusuuring ei näinud seda üldse lennuliini sihtkohana. Seepärast pole päris õige ühepoolselt öelda: tartlased, hakake lendama valel ajal ja valesse kohta.

Märtsis tulin lennukiga Tartusse Viinist ja aprilli alguses Pariisist. Viiniga oli mul ebameeldiv kogemus, Tallinna–Tartu lennuk hilines üle pooleteise tunni. Autoga oleksin Tartusse jõudnud rutem või vähemalt samal ajal.

Tallinna olen läinud bussiga, sest mu lennud on väljunud alles pärastlõunal. See aeg, et hakataks sõitma lennukiga Tallinna edasilennu plaanita, pole veel kätte jõudnud. Praegune väljumisaeg on selleks ka liiga varajane.

Ma ei taha öelda nii teravalt, et Tartu–Tallinna liin on lootusetu või mõttetu. On inimesi, kellele hilisõhtune lend Tallinnast on hea, sest nii hilise saabumise puhul jääkski valida, kas tulla Tartusse autoga või jääda ööseks Tallinna. Ka hommikune Tartust Tallinna lendamise aeg pole kõige halvem.

Hiljuti kuulsin Tartu professorilt, kuidas tema tuttav professor imestas: kas tõesti käivad Tartust lennukid. Mu Viini reisil pakkus reisifirma kohe, et saaksin öise lennuga Tartusse. Aga Pariisi puhul lõppes pakkumine Tallinnaga. Reisifirma polnud mõelnudki pakkuda mulle Tallinna–Tartu lendu. Nii et turundamises on arenguruumi.

Ka võiks küsida reisijailt, milliseid muudatusi võiks teha liinide korralduses. Kuna lennuühendust Tartust on ikkagi vaja, peaks ka riik püüdma seda toetada. On vaja kõikide ühist pingutust, Tartu lennuliikluse arendamise eest tuleb seista. See on oluline kogu Lõuna-Eestile.

Kadunud Tiiu Sillal oli hea idee korraldada peredele õhtusi lende Tallinnast Tartusse, kus nad saavad veeta päeva Ahhaas ja sõita sobival ajal bussiga tagasi. Eeskätt oleks see lennuelamuse pakkumine väikestele lastele.
 

Marju Unt
Estonian Euro-management Institute'i direktor

Linna edu võti on selles, et seal on ülikool ja rahvusvaheline lennuväli. See on maailmast teada fakt. Lõuna-Eestis on küllalt inimesi, kes tahaksid lennata ja jõuaksid selle eest maksta.

Suur viga on käituda nii, et kord võtame, siis jätame. Inimeste ajju ei teki märki, et Tartusse saab lennata: kui mul on tarvis Tartusse minna, siis ma loomulikult lendan. Iga uus asi on seotud riskiga, vajab sissesöötmist.

Tõmbaksin paralleeli Elva rongiga. Kui mina käisin Nõos koolis, käis rong tihedalt ja oli kogu aeg täis, sest inimestel oli harjumus. Rongiliiklus oli programmeeritud nende ajju. Nüüd käivad rongid harva ja needki vähesed on tühjad. Rong on inimese vaimselt kaardilt välja rebitud – seda pole.

Vastupidine näide on Sebe täistunniekspress, väga hästi sisse seatud asi. Ka lennukiga ei saa olla nii, et käib ja käib, aga mõni päev ei käi ka ning lennuajad pole loogilised.

Põhiküsimus pole see, kas Tartust saab lennata Tallinna. Ilmselt lendaksid inimesed otse pigem Stockholmi või Kopenhaagenisse. Aga üks ei pea teist välistama.

Toivo Maimets
Tartu Ülikooli rakubioloogia professor

Tartu liini hoidmisest tuleks rääkida laiemalt, mitte kitsalt äriühingu huvidest lähtuvalt, sest Estonian Air on riigifirma, mida Eesti riik nagu­­nii doteerib. Nagu Saare- ja Hiiumaa liine doteerides, tuleb ka Tartu puhul silmas pidada regionaalpoliitilisi huve, lisaks teadus- ja innovatsioonipoliitilisi huve.

Tartu Ülikoolis tehakse siiski kaks kolmandikku Eesti teadusest. Riigil ei sobi siin vaadata ainult seda, kui palju Estonian Air talle kasumit toob.

Mina kasutan seda liini päris palju, aga ainult Tallinna–Tartu suunal, sest see korjab ilusti kokku kõik õhtused Amsterdamid, Kopenhaagenid ja Brüsselid ning toob su kenasti koju.

Kell üks oled kodus voodis, sul on järgmine päev päästetud ja sa ei pea seda hullu surmateed sõitma.

Tallinna ma ei lenda, sest peaksin ärkama kell neli öösel. Kui ma jõuan näiteks Brüsselisse ja seal algab kell kümme koosolek, siis teised inimesed tulevad aetud habeme ja värskena hommikusöögilauast, aga mina olen juba pool päeva sõitnud. Kui mul on ees mingi vaidlusalune küsimus, olen ma lihtsalt ebavõrdses seisus.

Seepärast lähen Tallinna eelmisel päeval, ööbin Ülemiste hotellis ja hommikul jalutan lennukile. Sihtkohta jõudes olen töövõimeline ja oma vaidluspartneritega enam-vähem võrdses seisus.

See selgitus pole etteheide Estonian Airile. Tallinn ise on ettesöötmislennujaam ja Tartu on ettesöötja ettesöötja. Seetõttu on nii varane väljumine paratamatu.

Kritiseerida võin aga näiteks hüplemist: sügisel vahetati väljumisajad mingiteks umbluuaegadeks, millega kellelgi polnud midagi peale hakata.

Hiljuti rääkisin ühe oma instituudi professoriga, kes reisib päris palju, kuid kes ei teadnud, et Tallinnast Tartusse käib lennuk. Ilmselt on siis probleem ka teavituses ja müügis.

Söandaksin kaalumiseks soovitada õhtust lendu Tallinna, nii et saaksin Tartus tööpäeva ära lõpetada, minna ära viis-kuus ja jõuda Tallinna õhtustele ühenduslendudele. See tähendaks muidugi Estonian Airile teisi logistilisi probleeme.

Olen ka mõelnud, et nad võiks venitada mingit lennuliini nii, et see tuleks teel Tallinna Tartust läbi või vastupidi: lennuk paneks Tallinnas inimesed maha ja tuleks edasi Tartusse.

Tagasi üles