Paavo Nõgene: Tartust lendamise võlud ja valud

Paavo Nõgene

FOTO: Margus Ansu

Viimasel ajal on taas teravalt üleval Tartust lendamise temaatika. Olen ka ise kirglik Tartust ja Tartusse lendamise toetaja, sest see on kiire ja väga mugav viis reisida, aga ka tähtis värav Tartu maailmale nähtavaks tegemisel.

Ma ei pea õigeks tartlaste mõjutamist ähvardustega, nagu seda teeb Tallinna Lennujaama ASi turundusjuht Erik Sakkov: «Kui lähema kahe kuu jooksul reisijate arv ei kasva, sulgeb firma liini jaanipäevast.» Kuid tema jutu mõte on ju õige: lennufirmal on mõistlik lennata Tartust ja Tartusse vaid siis, kui lennujaama ja lennuliine mitte ainult ei soovita, vaid tõepoolest ka kasutatakse. Ja see on tõesti ennekõike tartlaste, Tartus resideerivate külaliste ja lõunaeestlaste endi valikute küsimus.

Keskendun praegu ühele lennufirmale, meie rahvuslikule uhkusele – Estonian Airile.  

Estonian Airi uued sihtkohad annavad üha enam väga häid ühendusvõimalusi kogu Euroopaga ning ilmselt ei pea kellelegi seletama, kui mugav on maanduda õhtul kodulinnas, selle asemel et mööda Tallinna–Tartu maanteed veel kaks ja pool tundi reisi jätkata.

Reisijate arv näitab püsivat kasvutrendi ning suur osa on selles Estonian Airi laiendatud lennuvõimalustel Tallinnast. Olen ka mina olnud Estonian Airi suhtes sapiselt kriitiline sellal, kui nende Tartust lendude ajad olid veidrad ning Tallinnast edasilende kasinalt. Olukord on nüüdseks tunduvalt muutunud ning tartlastele avanevad igal hommikul peaaegu samasugused lennuvõimalused kui tallinlastele, linna suurusest tulenevalt küll mõne üksiku erandiga.

Bussireis lennupiletiga

Olen minagi pidanud läbima Tallinna–Tartu, Tartu–Riia ja Riia–Tartu lennuliini bussiga, seejuures lennupileti hinnaga. Neid juhte on olnud kõigest hoolimata siiski üksikuid ning eks nendegi hulk sõltu paljuski sellest, mil määral tartlased lennufirmat usaldavad. Ma tahan loota ja usun, et Estonian Airi puhul pole lennupileti ostnud inimeste arvu ja lendude ärajäämise vahel otsest seost, kuid olgem ausad – kui lennud on mõistlikult müüdud, lasub ka lennufirmal suurem surve ja huvi asenduslennukit otsida.

Kutsun kõiki üles kasutama Euroopasse lendamisel Tartu lennuväravat, sest nõustun väitega, et lennuliini jätkusuutlikkus sõltub ennekõike just lendajatest. See on märksa mugavam kui sõita unise peaga mööda elamusi pakkuvat Tallinna–Tartu maanteed, parkida auto Tallinna lennujaama ning liita lennupileti hinnale lennujaama vägagi kallis parklatasu.

Vanemuise teater kasutab lennuliine üha aktiivsemalt, lennutades nii Tartusse kui Tartust külalislavastajaid, kunstnikke, soliste, artiste. Peatselt lendame just Tartust lavastusega «Rumm ja viin» Makedooniasse (kell 6 start, 11.45 kohal) ning lavastustega «Kessu ja Tripp» ja «Elling» Brüsselisse – mugav, kiire ja üsnagi mõistliku hinnaga.

Sõbrad, kui me nüüd ei kasuta võimalust, ei näita üles usaldust oma lennunduse vastu, siis jäämegi käima välismaal bussiga. Kui just Pihkva laevaliini ei taastata.

Soovitused lennufirmale

Viisakas on anda ka soovitusi, seetõttu otsustasin need kirja panna. Kõigepealt soovitused lennufirmale.

Esiteks – olge usalduse suunanäitajaks. Andke endast tõesti kõik, et kõik lennud toimuksid, mõistagi lennukiga. Kui juhtub, et kuidagi ei saa, siis organiseerige kvaliteetne asendustransport ning makske igale bussiga sõitvale reisijale usalduse märgiks hüvitist.

Seejuures on tähtis – tehke seda ise, omal initsiatiivil. Võtke ühendust reisijatega, tehke ettepanek, et soovite neile pakkuda lennu tühistamise tõttu kohast kompensatsiooni. Ärge solgutage juba niigi solgutatud reisijaid otsima reegleid, kirjutama kirju. Teil on ju info, et lend asendus bussireisiga, hoolige bussisõitjast.

Uskuge, 250 eurot kompensatsiooni Tallinna–Tartu või Tartu–Tallinna bussisõidu eest, ning kõik ostavad endale ka järgmise pileti teie lennule, mitte ei pritsi sappi ega sõimle (sotsiaal)meedias. Kui te ei taha anda raha, andke järgmine reis teie liinidel, kliendi valikul, tänutäheks tasuta.

Tundub kallis? Usaldusega võrreldes on see minu arvates odav. Vanemuises käivad asjad nii: kui etendust ei toimu, saad raha tagasi või uue pileti, lisaks veel ühe uue pileti. Ikka usalduse nimel.

Teiseks – turundus. Tartus on lennufirmat vähe näha. Esmalt võiks Tartu–Tallinna maantee algusesse tee äärde kinnitada plagu, mis tuletab autoga liiklejale meelde lennuvõimaluse. Ja suhtlemine Tartu ettevõtetega ei tee ka kindlasti kahju.

Tartu on väike, ettevõtteid on vähem kui Tallinnas, väliskodanikega ettevõtteid on aga Tartus siiski hulgi. Millega nad liiguvad? Vanemuiseski töötavad kolmeteistkümne riigi kodanikud, aga meile pole kahjuks tulnud ei Estonian Airi turundusmaterjale, pakkumisi ega ainust e-kirjagi, mida levitada oma töötajate seas.

Tartlased on küll maainimesed, aga siiski mugavad ega viitsi hommikul vara ärgata, Lõuna-Eesti rahvalt võtab Tartu lennujaama jõudmine oma aja. Viige väljalend veel hilisemale ajale: 6.35, täpselt sama mis teie lend Helsingist. Eesmärk on ju sama – reisijate ettevedu, kellaaeg oleks aga veelgi mõistlikum.

Tühja sest Kopenhaageni lennust, millele ei jõuaks – suured sõlmjaamad nagu Stockholm, Oslo, Amsterdam, Viin ja Brüssel teevad selle jaama eest töö ära. Samuti on see kellaaeg mugavam, kui lennata koos teiega Tallinna kaudu Riiga või Vilniusse.

Ning mine tea, ehk saabub ka aeg, kus Estonian Airi liinivõrku lisandub hommikune Saksamaa lend?

Nendest mõtetest võiks esialgu küll olla, et kaitsta tartlasi ainult lennuaegade üle vingumise süüdistuse eest.

Mida ma soovitan Tartu linnale, sest linn peab ka ise eeskuju näitama. Kõik linnaametnike lennud lähtugu esmajoones Tartust.

Lennujaama rahalise toetamise kõrval oleks mõistlik aidata lennuliine, sest lennujaam üksi lendajaid juurde ei too. Linna tasandil on mõistlik lennuvõimalust igati reklaamida, tuletades seda tüdimuseni meelde meie ettevõtetele, partneritele ja klientidele.

Linn ei tohiks unustada tõsiasja, et iga turundusse investeeritud euro toob tagasi keskmiselt viis eurot, mis jäetakse Tartus tegutsevatesse ettevõtetesse.

Aga endale ma soovitan: ära rohkem kirjuta, mine lendama.

Tagasi üles