/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16158944t1he04e.jpg)
30 aastat tagasi, 17. juunil 1994 astusid Tähtvere servas õlletehase lähedal sinimustvalge lindi juurde kolm meest, käärid käes, et avada raskuste kiuste õigeks ajaks valminud laululava. Järgmise päeva õhtul andsid koorid sealsamas laulupidude 125. aastapäeva tähistamiseks kontserdi ja ülejärgmisel pärastlõunal teisegi.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16158949t1h6c99.jpg)
Kolm lindilõikajat olid Tartu linnavolikogu esimees Ants Veetõusme ja linnapea Väino Kull ning aktsiaseltsi Tartu Laululava juhatuse esimees, juubelilaulupeo direktsiooni direktor Riho Illak (1955–2024).
Segase aja ettevõtmine
Enne uue ehitamist seisis sealsamas laululava, mis oli täiesti ära lagunenud. «Kui ma käisin keskkoolis, mängisime jalgpalli vana laululava ees,» meenutas Kull. «See oli ilma varikatuseta, silikaatkividest ja lagunenud treppidega, oma aja ära elanud. Sisuliselt ei saanud seal enam midagi korraldada.»
Kui linna juhtis 1987–1991 Toomas Mendelson, oli üleminekuperioodil Väino Kull abilinnapea ametis. «Oli segane aeg, Vene seadused enam ei kehtinud ja Eestis õigeid seadusi veel ei olnud, raha ei olnud kuigi palju, aga Tartu kultuurirahvas käis uue laululava ehitamisega hirmsasti peale,» meenutas Kull. «Eriti aktiivne oli Uno Uiga, ta tuli mitu korda minu jutule ja ütles, et kuidas ei saa, Tartu on ju laulupidude häll.»
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16159045t1h5f9b.jpg)
Kui uue laululava ehitamise mõtet oli nii ja naa arutatud, andis Mendelson Kullile voli korraldada projekteerimine. Tegevusse lülitus ka Riho Illak, kes oli aastail 1986–1994 linnavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja.
Võidutööks osutus Roman Smuškini ja Jüri Siimu projekt. Laulva revolutsiooni laineharjal algas ehitus sügisel 1989 tasapisi pihta. Sügisel 1991 läks linnavalitsus laiali, sest Toomas Mendelson astus tagasi. Novembrist 1991 novembrini 1993 oli linnapea Ants Veetõusme.
«Kui mind 1993. aasta sügisel linnapeaks valiti, võtsime asja tõsisemalt käsile ja Illak oli väga aktiivne laululava asjade korraldamises,» ütles Kull. «Kuigi alustasime ehitamist, raha ikkagi nappis. Projekt on siiamaani lõpule viimata, sest kahel pool küljel peaksid olema heli suunavad betoonist ekraanid. Rahapuuduses jäid need tegemata.»
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16158956t1ha94b.jpg)
Et ehitus jõuaks tähtajaks, juubelilaulupeoks, ikka kindlasti lõpule, käis linnapea Kull lõpuks iga nädal ehitustandril nõupidamistel. «Olin seal vahepeal nagu töödejuhataja, sest ehitajatel need asjad ei klappinud,» meenutas ta.
Esimese üldlaulupeo 125. aastapäeva puhul korraldatud juubelipeoks sai lõpuks kõik valmis. «Rahvast tuli meeletult kokku uut laululava vaatama,» meenutas Väino Kull.
Seda, et laululava sai valmis suurte raskustega, rääkis ka teine avamisel lindi läbi lõiganud tähtis asjaga seotud tartlane Ants Veetõusme.
«Raha oli vähe – polnudki teist õieti – ja mitmed Tallinna inimesed, kes olid kõrgetel ametikohtadel, ei näinud Tartus laululava ehitamiseks vajadust,» meenutas Veetõusme. «Kui ehitus juba käis, sai siia kutsutud Tallinnast delegatsioon, kus oli ka Liina Tõnisson (mõjukas poliitik ja riigitegelane – RH), kes siis ütles, et laulda võiks ju siin künka peal, milleks seal all ehitada. Nii palju sai ikkagi võideldud, et laululava sai lõpuks valmis.»
Avamine 17. juunil 1994 oli Veetõusme sõnul ülev. «See oli ikkagi väga tähtis hetk Tartule,» lisas ta.
Järgmisel päeval andis Eesti TV eetrisse Tartu stuudios valminud peaaegu kümneminutilise saate. Selles saab vaadata projekteerimisvõistluse võidutöö maketti, sponsorlepingu allakirjutamist ja kaadreid ehitamise mitmest hetkest. Räägivad Alo Ritsing, Riho Illak ja Uno Uiga.
Viimane kiidab laululava võimalusi ja muu hulgas sedagi, et kaardus kõlalagi ei ole tagaseinaga jäigalt ühendatud, vaid seal on õhuvahe, nii et lauljad ei pea kannatama õhupuuduse all, nagu mõnel teisel suurel laululaval.
Üle poole tunni elektrita
Lindi läbilõikamisele järgnenud päeva õhtul näitas nõelasilmast tulnud ehitis oma kõlavõimsust. Esimesed koorid jõudsid pidulikul sissemarsil kaare ette platsile pool tundi enne kontserdi väljakuulutatud algust, kuid viimane ots alles poolteist tundi hiljem. Torupillide saatel tõusid laulukaare alla kõigepealt meeskoorid, et Ants Söödi juhatusel laulda «Sind surmani», mis kõlas ka 125 aastat tagasi.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16158961t1he40c.jpg)
Juubelilaulupeo kava läks kenasti edasi, kuni esinemiseks kogunesid rahvatantsurühmad. Just siis kadus elekter. Postimehes ilmunud reportaažis on kirjas, et rohkem kui pooletunniseks veninud pausi kasutasid laulukaare alla kogunenud koorid üha uute ja uute laulude esitamiseks. Kui elektrivool oli taastatud, võtsid tantsutuurid üles 1500 rahvatantsijat.
Kava läks edasi mudilaskooride laulude ja peaminister Mart Laari kõnega. Peole panid punkti ühendkoorid koos Vanemuise sümfooniaorkestriga. Juubelilaulupeo teise päeva kontserdi lõpetuseks kõlas «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm».
Eeloleval laupäeval kogunevad Tähtveres 30 aastat tagasi avatud kaare alla laulupeo «Õnn ja rõõm» koorid ja orkestrid. Kontsert algab kell 18, sellele eelneb rongkäik südalinnast algusega kell 16.