GALERII ⟩ Maarja kiriku täis rahvast sai mõelda nii papa Jannseni, laulupeo kui ka Jumala peale

Maarja kirik sai rahvast pungil täis pühapäeval kell 13, mil algas laulupeo jumalateenistus «Su üle Jumal valvaku». Juba 1869. aastal olnud esimesel üldlaulupeol kogunes laulupeo jumalateenistusele Toomemäel üle 15 000 inimese. Kuna Maarja kiriku väiksema tornikella nimi on Rõõm, siis toimus oikumeeniline jumalateenistus sel korral just Tartu Maarja kirikus, et teha kummardus laulupeo sünnipaigale.

Teenisid Timo Švedko, piiskop emeritus Joel Luhamets, Ants Tooming, Mart Jaanson, Leho Paldre, Priit Tamm, Eino Lilleleht ja Silver Kurvits.

Väägvere pasunakoor, juhendaja Kersti Perand, mängis rõdult liturgias vajalikes kohtades ja ühislaulude ajal. Muusikalised tervitused kõlasid Hugo Treffneri gümnaasiumi segakoorilt Anima, juhatas Eve Paap. Samuti Tartu koguduste ühendkoorilt, juhendajad Anna Humal, Mari Tooming ja Heilika Gustavson-Rätsep. Ning pereansamblilt Eluallikas.

Jutluse pidas Mart Jaanson, kes arutles, kas Johann Voldemar Jannsen, kes oli ühekorraga ajakirjanik, rahvavalgustaja ja laulupeo korraldaja, seisis laulupeo eest eelkõige sellepärast, et see oleks vaid Eesti asi ja natuke ka selline poolvaimulik ettevõtmine, või et see oleks samal ajal ka keisri ja jumala asi.

Kuna papa Jannseni sõnadega hümni «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» kolmas salm algab sõnadega «Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa ...», siis ei kahelnud õpetaja, et ka papa Jannsenile sai laulupidu olla ikkagi vaid vägagi kristlik asi ning et ka esimesel laulupeol lauldi ikkagi ka issanda ja keisri kiituseks. «Jumalat tuleb tänada nii selle eest, et meil on laulupidu, oma hümn ja rahvuslippp ning et see lalupeo traditsioon on kestnud 155 aastat,» oli õpetaja Mart Jaanson veendunud.

Jumalateenistuse lõpul sõna saanud Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru tuletas aga inimestele meelde, mis on meie õnn ja rõõm. See on, et elame esivanemate maal, kus inimesed on alati haridust ihanud ja targemaks saada püüdnud. Õnn ja rõõm on siinne loodus ning loomulikult laulupidu, mis 1869. aastal ei olnud ainult ärataja, vaid andis eesti rahvale julguse ja veendumuse ja eneseusalduse mitte alla anda, oodaku ees ajad, millised tahes.