GALERII ⟩ Laulupeo tuli süttis tulerauast, sealt pääses tõrvikusse ning siis kastirattaga alla linna

Oli imearmas esimese üldlaulupeo mälestuskivi juures Tartus kuulda kõigepealt ühe väikese tüdruku argliku häälega loetud Eesti hümni algust «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ...», siis ema rõõmsalt esitatud teist salmi «Sa oled mind ju sünnitand ...» ning lõpuks vanaema elukogenud häälega lausutud «Su üle Jumal valvaku ...».

Tänaõhtuse tantsupeo etenduste sõnum on teatavasti «Juure juures» ning laupäeval, 22. juunil peetav laulupidu kannab pealkirja «Õnn ja rõõm».

Tartu laulu- ja tantsupeo tule süütamise tseremoonia ei kestnud poolt tundigi, aga oli hästi lavastatud ja linnarahva rohke kohaloluga väärtustatud. Just pisut enne kella 11 liitusid sündmusega ka Peetri kiriku hommikuselt jumalateenistuselt tulnud inimesed koos õpetaja Ants Toomingaga. Murule istuma sättisid end noored pered lastega, vanemad inimesed seisid puudevilus ... Puudu ei jäänud tantsijatest ja lauljatest ega nende juhtidest ja õpetajaist.

Haaslava meeskoor laulis «Mu armas isamaa», juhatas Kalev Lindal.

Siis kõneles Tartu linnapea Urmas Klaas, kes rõhutas, et laulupeo tuli on vanem kui Eesti riik – esimese laulupeo tuli süttis sealsamas juba 155 aastat tagasi.

Kuidas üks niisugune traditsioon aga kestab, küsis linnapea. Ja vastas ise, et see saab kesta ainult siis, kui ka suurte pidude vahel jätkuvad proovid ja kontserdid, kui lauljad tunnevad noodikirja ja tantsijad ei unusta samme ning kui märgatakse ja tunnustatakse tantsujuhte ja kooridirigente. «Selleks aga, et see nii jääks, tuleb kõigil kokku hoida, vaid sel viisil püsib laulupeo tuli igavesti,» sõnas Urmas Klaas. «Elagu Eesti!»

Tule süütasid Tartu tantsupeo kunstiline juht Kristel Maruste ja laulupeo kunstiline juht Küllike Joosing. Tulerauast panid nad kõigepealt põlema graniitkivile ehitatud väikse lõkkekese ja sealt siis võttis Kristel Maruste ühe jämeda tikuga leegi ning süütas tõrviku, mille viis edasi kastiratta külge seatud hoidjasse.

Haaslava meeskoor laulis seejärel «Eesti vennad laulgem rõõmsalt» ning Eesti maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu tantsis maha «Tuljaku». 

Siis hakati minema. Kastiratta sadulasse seadis end Tartu tantsupeo juht Kristel Maruste, tema järel joondus jalgratastel kogu Tarbatu rühm ning hulk teisi asjapulki. Ka linnarahva seas oli neid, kes liitusid rongkäiguga kas tõukerattal või pärisrattal. Narva mäest allaveeremine käis kiiresti ja rõõmuga, just Tartule sobivalt. Tuli püsis alles.

Kell 13 teeb laulupeo sünnipaigale Maarja kirikus kummarduse jumalateenistus «Su üle Jumal valvaku».

Tantsu- ja laulupeo tuli käib kaasas kõigil peonädala sündmustel, vahepealsel ajal hoitakse seda Eesti Rahva Muuseumis.