ERMis saab kuulda arutlusi hõimurahvaste saatusest ja näha soome-ugri filme

Kaljo Põllu teos «Siinpoolne ja sealpoolne maailm». Foto: Repro

15. juunil kell 15 leiab Eesti Rahva Muuseumis aset Fenno-Ugria asutuse korraldatud seminar, mille ettekannetes tuuakse esile hõimurahvaste aktuaalsed probleemid ja tulevikuväljavaated. Seminar on eesti keeles koos ingliskeelse sünkroontõlkega, toimub Ilmari Mannineni auditooriumis, kestab kolm tundi ja on kõigile huvilistele tasuta.

Seminar kannab pealkirja «Soome-ugri rahvaste saatus: selle mõtestamine kultuuris ja poliitilises reaalsuses». Esinevad Venemaa poliitilise olukorra asjatundja, antropoloog Aimar Ventsel, Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, Fenno-Ugria juhatuse liikmed: keeleteadlane Tõnu Seilenthal, folklorist Madis Arukask, Udmurdi ühingu Ošmes juhatuse liige Elena Kirt ja teised.

Keeleteadlase Tõnu Seilenthali ettekande pealkiri on «Ei saa me läbi Ugrita». Foto: Peeter Langovits

Seminari fookus on muu hulgas Venemaa agressioonil Ukrainas ning sellel, kuidas sõda mõjutab soome-ugri kogukondi nii Venemaal kui ka Eestis.

Putini režiim on mobiliseerinud peamiselt Venemaa maapiirkondade inimesi ja see on mõjutanud niigi kahanevaid ja identiteedikriisis ning venestuvaid vähemusrahvuste kogukondi, ka soomeugrilasi. Soome-ugri rahvad loobuvad oma keelest ja kultuurist ning nende arv väheneb.

Helilooja Veljo Tormis. Foto: Tõnu Tormis

Paljud vähemusrahvaste kogukonnad on võtnud sõjas ametlikult Putinit toetava seisukoha ning näib, et ei ole huvitatud suuremast rahvuslikust autonoomiast või omariiklusest.

Seminar seostub Tartu 2024 peateemaga «Ellujäämise kunstid» ja on planeeritud samale päevale Veljo Tormise muusikalavastuse «Unustatud rahvad» ettekandega Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

«Unustatud rahvad» on sündinud Eestis 20. sajandi teisel poolel, soome-ugri kultuuride mõtestamise kõrgajal.

Keeleteadlased nagu Paul Ariste ning kultuuritegelased – tollal filmitegijana tegutsenud Lennart Meri, Kaljo Põllu ja Veljo Tormis – lõid 1960ndatel ja 1970ndatel konteksti, mis mõjutas oluliselt soome-ugri rahvaste uurimist ja nende saatusele tähenduse otsimist kunstis. Samuti suurendas see fennougristika akadeemilist populaarsust.

Filmid Hurda saalis veel peale selle

Seminariga samal ajal jätkub ERMis eile alanud soome-ugri filmifestival, mis toob publikuni väikerahvaste kultuuri tutvustava filmivaliku. Soome-ugri filmifestivali programmis on kokku kolm täispikka ning 14 lühifilmi, mis tutvustavad vaatajale saamide, neenetside, karjalaste, ungarlaste, soomlaste ning eestlaste mõttelaadi.

Esimest korda luuakse festivalil 48 tunni jooksul seitse soomeugrikeelset eksperimentaalfilmi, mis sünnivad koos kohalike ja rahvusvaheliste filmitegijate ning soome-ugri hõimude esindajatega.

Lisaks toimub saunapärimuse töötuba, käsitöö õpituba ning soome-ugri šamanismi tutvustavad loengud ja palju muud.

Filmifestivali avakõned. Edina Csüllög vasakul ning paremal Kuldar Leis. Foto: Berta Kisand.

Festivali peakorraldaja Edina Csüllögi sõnul on festivali eesmärk tuua vaatajani võimalikult mitmekesine soome-ugri pärimust tutvustav programm: «Soome-ugri filmipäevad on oluline platvorm, et väikesed soome-ugri keeled maailmast ei kaoks.»

Festival on külastajatele tasuta. Filmiseansside järel leiavad aset ka kohtumised filmiloojatega.

Soome-ugri filmifestival on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Täpsemalt loe siit: www.fuff.ee.