Lodjakojas tuleb publiku ette mütopoeetiline oratoorium

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Margus Kasterpalu (keskel tumedais rõivais) näitab oratooriumi proovis, kus peaksid laval olijad seisma ja istuma. Vasakul löökpillide taga Anto Õnnis, ekraanil oratooriumi peategelane Emajõgi.
Margus Kasterpalu (keskel tumedais rõivais) näitab oratooriumi proovis, kus peaksid laval olijad seisma ja istuma. Vasakul löökpillide taga Anto Õnnis, ekraanil oratooriumi peategelane Emajõgi. Foto: Raimu Hanson

Lodjakojas tuleb Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammis toimuva loodusloovusfestivali tipuna sel nädalal publiku ette mütopoeetiline oratoorium «Emajõe sünd».

Multimeediateosesse on põimitud loodus- ja inimhääled muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega. Peategelased on Emajõgi koos temaga seotud pärimuste ja ajalooga. Helilooja on Märt-Matis Lill, libreto on kirjutanud lavastaja ja idee autor Margus Kasterpalu koos Valdur Mikitaga.

Loodud heliilma lähtekoht on loodushelid, millele on salvestusel oma hääle lisanud ERSO orkestrandid. Lavalises esituses lisandub salvestisele elektroonilisi instrumente (Tammo Sumera), löökpille (Vambola Krigul ja Anto Õnnis), kannel (Anna-Liisa Eller), vokaalsolist Iris Oja ja kammerkoor Collegium Musicale (dirigent Endrik Üksvärav).

Lisaks lauljatele ja muusikutele on laval näitleja Andres Mähar ja tantsijad (koreograaf Ingmar Jõela). Tekstina on lisaks rahvaluulele kasutatud mitme eesti luuletaja loomingut.

«Emajõe sünni» vaataja näeb lava taga suurel ekraanil, millel laiust üheksa ja kõrgust neli meetrit, operaatori ja režissööri Remek Meele videot. Selles on vaatluse all Emajõgi Pühajärvest Peipsini, ühtaegu nii läbi ajaloo kui ka nelja aastaaja. Ekraanil on ka Taavi Varmi animatsioonid Kaljo Põllu graafiliste lehtede ainetel ning muudki.

Lavastus on ühes vaatuses ja kestab umbes 90 minutit. Lisaks eelesietendusele kolmapäeval ja esietendusele neljapäeval tuleb «Emajõe sünd» vaatajate ette veel reedel kahel korral.

Tagasi üles