Kristina Kallas: Eesti 200 vajab restarti, Eesti valitsusremonti

Haridusminister Kristina Kallas tõdes, et Eesti 200 vajab pärast eurovalimiste kehva tulemust restarti. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti 200 juhiks naasta pürgiv haridusminister Kristina Kallas põhjendas erakonna ootamatult halba tulemust juhtimisvigade ja valitsuses tehtud kehva tööga. Ta pidas valitsusremonti ja koalitsioonileppe ülevaatamist vajalikuks. 

Palju õnne valimistulemuse puhul, tulemus ju oli. Mis juhtus?

Tartus tegime kõige parema tulemuse. (Üleriigiline toetus 2,6, Tartus 3,8 protsenti.) Mis juhtus – no seda oli oodata, kuigi ma ei oodanud nii halba tulemust. Tunne oli, et jääme alla valimiskünnise. Juhtus see, et me aasta jooksul valitsuses ei ole suutnud täita neid lubadusi, mis me valijale oleme andnud – ehk siis kõikide nende reformide tegemise lubadusi –, ja meil on liiga palju olnud sisemisi konflikte.

On olnud juhtimisotsused, mis on sisemisi konflikte juurde tekitanud, ja see on ka viinud toetuse alla. Ilmselge äratuskell selle koha pealt, et valija ütles, et nad ei ole rahul selle tööga, mis me oleme teinud, ja siin on meile kõigile analüüsimise ja otsa vaatamise koht.

Mis saab edasi? Erakonnal on täna juhatuse koosolek, kus õhk lüüakse küllap klaarimaks, aga milline on praegu tunne – kas Eesti 200 kustub või saate restardi?

No me peame minema restardi teed, ma ei näe alternatiivi. Sellist erakonda Eesti poliitmaastikule on vaja. Tunnen ise, et muidu poleks mul järgmistel valmistel kellegi poolt hääletada, vaja on tsentrist paremal, aga liberaalsete vaadetega erakonda. Selliseid valijaid on ja muidu selline maailmavaade jääb esindamata. Tunnen ka vastutust selle eest.

Peame tegema restardi selles mõttes, et suutma hakata meeskonnana realiseerima kõiki reforme, mida oleme planeerinud ja milleks me Eesti poliitikasse üldse tulime.

Peaminister põhjendas ootustele mittevastavat valimistulemust valitsusvastutusega, aga sotsidki on valitsuses ja neid see justkui ei ole kulutanud.

Sotsidele tõi suure hulga häältest Marina Kaljurand, need on väga otseselt isikuvalimised.

Mina ei põhjenda tulemust valitsusvastutusega, mina põhjendan sellega, et me pole täitnud endale ja valijatele pandud ootusi. Täpselt nagu Eesti 200 vajab uut algust ja enda kokkuvõtmist, on seesama väljakutse ka praegusel koalitsioonil. Suurt osa riigi rahanduse ja majanduse küsimustest ei ole me ju suutnud realiseerida. Hääletustulemus on valijate tagasiside meile. Peame päriselt koalitsioonina restardi tegema, et suudaksime rahanduse ja majanduse teemal protsesse juhtida.

Ongi tugevalt õhus ootus, et tuleb valitsuse vahetus või valitsuse remont. Kumb pigem?

Selleks, et saaksime Eestis ellu viia reforme, on meil vaja valitsusremonti. Igasugused teised koalitsioonid tähendaksid korralikku pööret sellest suunast, mis võetud on. Valitsuse remont, koalitsioonilepingu ülevaatamine, aga kõige kriitilisem küsimus on riigi rahalise seisu professionaalne ja jõuline juhtimine õigetele radadele. See on kõige kriitilisem küsimus Eestis.