Naiskodukaitsjate leinalindid mälestavad küüditatud aastates mehi

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Naiskodukaitse liikmed panevad 14. juunil küüditamisohvrite mälestamiseks ooteplatvormidele leinalindid, nii nagu on seda tehtud ka viiel eelneval aastal. Sel pildil on  2022. aastal Tartu rongijaama sätitud lindid.
Naiskodukaitse liikmed panevad 14. juunil küüditamisohvrite mälestamiseks ooteplatvormidele leinalindid, nii nagu on seda tehtud ka viiel eelneval aastal. Sel pildil on 2022. aastal Tartu rongijaama sätitud lindid. Foto: Kristjan Teedema

Raudteejaamade perroonidel üle Eesti lehvivad 14. juunil mustad ja valged lindid, mälestamaks enam kui 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud kodumaalt minema küüditasid.

Tartu ümbruses seotakse lindid Elva, Peedu, Tõravere, Nõo, Tartu, Reola, Ülenurme ja Tabivere raudteejaama.

Naiskodukaitse korraldatava ja tänavu kuuendat aastat toimuva vaikiva mälestusürituse fookuses on keskea ületanud mehed, kes oleksid võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941. aasta juunis küüditatute hulgas 153 ja vangilaagritesse saadetute hulgas 918. Kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastaid.

Kampaania «Ma ei unusta Sind» mälestab ning meenutab 1941. aasta juuni- ja 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid, samuti nii-öelda väljaspool massilist küüditamist võõrvõimude poolt represseeritud ja Eestist välja saadetuid, selgitas naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

«Kampaania läbiviimise päevaks oleme valinud sümboolselt 14. juuni, ent mälestuskampaania on mõeldud laiemalt kui konkreetne 14. juunil 1941. aastal toimunud küüditamine,» lisas ta.

Küüditamistega lõhuti perekonnad ja selle kuriteo mõjusid on tunda tänini.

«Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud pere toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist,» ütles Tooming. «Oma mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, mil toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!»

Üle Eesti lehvivad mustvalged leinalindid 70 raudteejaamas 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit.

Näitamaks, et me mäletame, kutsub naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanad. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond.

Paljud tegusad ja isamaalised inimesed, kes olid andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.

Tagasi üles