Tartu kultuurkapitali juurde Neinar Seli asutatud meditsiinivaldkonna alakapitali eesmärk on innustada Tartu ülikooli kliinikumi töötajaid teadustöö tegemisel. Stipendiume antakse välja nii viimase kalendriaasta kui ka viimase viie aasta jooksul kõige enam teadusartikleid publitseerinud autoritele. Tänavu said need kaks Tartu ülikooli kliinikumi arsti, kellest üks peab ennast teise õpilaseks, ja mõlemad on meditsiinigeneetikud.
Suurel hulga teadusartikleid avaldanud arstid Katrin Õunap ja Sander Pajusalu pälvisid preemia
Aastate 2019–2023 arvestuses pälvis stipendiumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht doktor Sander Pajusalu.
Inimestele tuleb vahel pikalt selgitada, et meditsiinigeneetika on tavapärane arstlik eriala ning geneetika ja personaalmeditsiini kliinik osutabki just tervishoiuteenuseid, mida patsiendid vajavad. See ei ole üksus, kus tehakse ainult teadust.
Doktor Sander Pajusalu hindab selle kõrval siiski ka oma eriala potentsiaali teadustööks. «Tehnoloogia areng on võimaldanud uute metoodikate kliinilisse töösse rakendamist teaduslikult uurida ning nii käivad teadus ja kliiniline töö käsikäes, üksteist toetades ja võimestades,» ütles ta.
Vähiravis kasutatakse ütlust, et parim ravi on tihtipeale kliinilises uuringus osalemine, sama võib öelda ka meditsiinigeneetika kohta. Ilma meditsiinigeneetika teadustööta oleksid paljud Eesti patsiendid ilma diagnoosita, seega ka õige jälgimise ja ravita.
Kliinilise töö ja teaduse lõimimine tervikuks on see, mis ühes ülikoolihaiglas ongi normaalne, leidis doktor Pajusalu. Ka tõstis ta esile tervishoiu rahastajaid, kes on olnud valmis innovaatilisi lahendusi tervishoiuteenustena rahastama. Nii möödus tänavu jaanuaris juba 10 aastat ajast, kui eksoomi sekveneerimine lapseea algusega pärilike haiguste diagnostikaks lisati toonase haigekassa tervishoiuteenuste loetelusse.
«Kliinikumi andmekogud on viimase kümnendi jooksul rikastunud geeniandmete osas arvestavatesse suurustesse,» rääkis ta veel. «Kohati on meil meditsiinilisteks otsusteks vajalikke sekveneerimisandmeid Eesti populatsiooni kohta mitu korda rohkem kui Eesti geenivaramul. Meie eelis on, et kõik andmed on toodetud akrediteeritud meditsiinilaboris. Üha rohkem on ka riigi tasandil meie andmekogu märgatud ning parasjagu käivad arutelud, kuidas selliseid, esmalt tervishoiule toodetud andmekogusid saaks kasutada edaspidi ka uuringute eesmärgil nii, et patsientide huvid ja andmekaitse aspektid oleksid tagatud. Ühiskond võidaks palju nende olemasolevate andmete uurimisest.»
Ükski teadlane nagu ka ükski arst ei teki tühjalt kohalt. Nii nagu arstivanne algab õpetajate tänamisega, tänas Sander Pajusalu oma juhendajaid. Ta peamine juhendaja nii teaduse kui ka eriarstiõppes on olnud professor Katrin Õunap.
«On tähelepanuväärne, et Neinar Seli preemia on pälvinud nii minu juhendaja kui ka tema juhendaja professor Tiina Talvik,» leidis dr Pajusalu. «Seega on näha selget koolkonna teket. Tänan väga veel oma teistki juhendajat kaasprofessor Tiia Reimandit.»
Preemia on Sander Pajusalule antud tema doktorantuurile järgnenud aja eest ning tol perioodil juhendas noort teadlast professor Monkol Lek Yale’i ülikoolist. Ka väljendas Sander Pajusalu tänu kõikidele kolleegidele geneetika ja personaalmeditsiini kliinikust ning kaasuurijaile Eestist ja mujalt, samuti patsientidele, kelleta kliiniline uurimistöö kuidagi võimalik poleks.
Neinar Seli stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot.
Teise stipendiumi, 2000 eurot, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2023. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht ja eestvedaja professor Katrin Õunap.
Professor Katrin Õunap tegeleb igapäevases kliinilises töös peamiselt harvikhaigustega patsientide ning nende pereliikmetega. Samuti on ta teadustöö olnud peamiselt suunatud uute haruldaste haiguste avastamisele ja levimuse uurimisele.
«See on väga huvitav, aga ka suuri väljakutseid esitav valdkond,» rääkis ta. «Iga haigusjuhtum on unikaalne ning info saamiseks on vaja palju lugeda ja teha aktiivset teaduskoostööd väliskolleegidega.»
See tähendab, et sageli on vaja leida teistest riikidest üles need arstid ja teadlased, kellel on sama geenileiuga patsient. Harvikhaigustega tegelemise teeb keeruliseks just aeg, mida kulub palju, et süveneda igasse olukorda eraldi ja jõuda vajalike spetsialistideni tervest maailmast.
«Õnneks on mul toetav ja tubli teadustöö grupp ning harvikhaiguste keskuse kollektiiv, kes minu tegevust südamest toetab. Ka on mul väga abivalmid kolleegid geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus,» ütles Katrin Õunap veel.
Neinar Seli asutatud stipendiumide väljaandmise komisjon tugineb otsuse langetamisel Tartu ülikooli kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu ülikooli kliinikumi.