Kliinikumis opereeritakse nüüd kõhukoopa ja vaagna kasvajaid väga väikeste sisselõigetega

Doktor Mihhail Žarkovski sõnul võimaldab see meetod kirurgil pääseda piirkondadesse, mida ta varem lahtisel kirurgial silmaga hästi ei näinud. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonnas on alates sellest kevadest võimalik opereerida kõhukoopa ja vaagna uroloogilisi kasvajaid väga väikeste sisselõigetega ehk laparoskoopiliselt. Nii saab eemaldada ka näiteks eesnäärme-, neeru- ja kusepõievähki.

Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata, vaid läbi väikeste haavakeste viiakse kõhuõõnde kaamera ning spetsiaalsed instrumendid. «Nüüd, mil me viime lõikuse läbi kolme-nelja auguga, teeme ühe pisikese lõike selleks, et saada kätte organ, kus kasvaja paikneb, on patsiendid üldiselt juba järgmisel päeval suutelised püsti tulema ja koju minema,» rääkis kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juht, vanemarst-õppejõud Mihhail Žarkovski.

Varem võttis operatsioonist taastumine aega vähemalt 10–12 päeva.

Patsiendid varsti jalul

Kui rääkida suuremahulisest tsüstektoomiast ehk kusepõie eemaldamisest, siis alates kolmandast, vahel neljandast päevast patsiendid liiguvad juba ringi, söövad-joovad ja ootavad, millal nad saavad lahti torudest, mis peavad sees olema kuni 10 päeva.

«Torusid paigaldatakse operatsiooni järel nii drenaažiks, et eemaldada liigne koevedelik, kui ka karkassiks, et toetada uut ühendust kusejuhade ja peensoole vahel,» lisas doktor Žarkovski.

Vanemarst-õppejõu Žarkovski sõnul on neeruvähi ja eesnäärmevähi puhul laparoskoopiline operatsioon ka ajaliselt kiiremini teostatav kui avatud lõikus, võimaldades kirurgil pääseda piirkondadesse, mida varem lahtisel kirurgial silmaga hästi ei näinud.

«Alates sellest aastast oleme me laiendanud laparoskoopiliste operatsioonide kasutamist kusepõievähi ravis, mida varem peeti üsna keeruliseks lõikuseks, aga meil on see õnnestunud,» selgitas ta.

Oskused ja tehnoloogia arenevad

Laparoskoopilisi lõikusi alustati Eestis 1990. aastatel üldkirurgia valdkonnas, 2000. aastatel levis see uroloogiasse. Algul tehti lihtsamaid operatsioone, nagu neerutsüstide eemaldamine ja nefropeksia, kuid aja jooksul on kirurgide oskused ja tehnoloogia arenenud, võimaldades keerukamaid operatsioone.

«Nüüd me oleme jõudnud faasi, kus opereerime eesnäärmevähki sajaprotsendiliselt laparoskoopiliselt. Viimase kolme-nelja aasta jooksul ei ole olnud ühtegi lahtist lõikust,» rääkis Žarkovski. Sama käib ka neerukasvajate lõikuse kohta, välja arvatud üksikud juhud, kus on tegemist lokaalselt kaugelearenenud kasvajaga.

Tulevikus plaanitakse laiendada laparoskoopiliste operatsioonide kasutusala veelgi. Kokkuvõtteks: laparoskoopilise kirurgia tulemused on võrreldavad traditsioonilise avatud kirurgiaga, kuid sel on patsiendile mitmeid eeliseid, need on kiirem taastumine, vähem tüsistusi ja parem elukvaliteet.