Kursi Koolkond Omicumi püünel ehk Ahvi armastus ja fossiilsed saurused ogalilli söömas

«Albertil on neli pilti, minul kaks,» ütles Ilmar Kruusamäe (vasakul). «Pinna järgi võrdselt.» Foto: Kristjan Teedema

Võtame nüüd paljaks ja teeme koledaid hääli, ütleb keset näitusesaali seisev kunstnik Albert Gulk. Tema sõber Ilmar Kruusamäe on ettepanekuga põhimõtteliselt päri, kuna valik Kursi koolkonna uuemaid ja vanemaid töid on Omicumi galeriis publikuga kohtumiseks valmis ja sel puhul võib selja sirgeks lüüa küll.

Paljaks võtmata ja koledaid hääli tegemata poseerivad nad fotograaf Kristjan Teedemale ja kaader saab selline, et Omicumi püsiekspositsiooni kuuluv Andrus Kasemaa tohutu taies üleval lae all jääb kahe mehe pea kohale, mis on väga päevakohane.

Ilmar Kruusamäest sai Andrus Kasemaa õpilane seitsmekümnendatel, mil Kasemaa asus Tartu ülikooli kunstikabinetti juhatama. Nüüd tõi Ilmar Kruusamäe oma õpetajale mõeldes Omicumi veel ta kaks maali, et need lae all rippuvaga kooskõla tekitaksid. Aga kogu ülejäänud ruum on puhtalt Kursi Koolkonna päralt.