Jüri Valge: Huik ja alaväärsuskompleks

Keeleteadlane Jüri Valge. Foto: Sille Annuk

Kas me peame tõesti hakkama kogu maailma keeli läbi kammima, et mõnele asjale, tegevusele või inimeselegi ilusat eestikeelset nime panna? Et ega need sõnad mõnes muus keeles järsku midagi paha ei tähenda.

Huigaga läks siis nii, nagu läks. Või ei läinud ka, sest Sulev Iva ettepanek (TPM, 24.5) kirjapilti muutev, ent tavaeestlase häälduse olulises osas samaks jättev Uik on igal juhul vähemalt kaalumist väärt. Küllap on ka linnunime sel viisil hääldatud ja hääldatakse edasi. Kuidas seda käänata, see on juba tehniline küsimus.

Muidugi, nii nagu ei maksa mustanahaliste seltskonnale neegrit kõrva hõõruda, ei maksa ka laeva nime kirillitsas selle pardale maalida.