Jüri Kõre: kas roomates jõuab kiiremini Rooma?

Jüri Kõre Foto: Arvo Meeks

Rohepööret kavandame suures osas unistuste pinnal, linnaliikluse muutmine peaks aga rajanema realiteetidel.

Tartlased on ilmselgelt olnud häiritud Helsingi lennuühenduses tekkinud katkestuse pärast. Eks allakirjutanugi. Aga rohkem sellepärast, et kui lihtne on üht või teist meile olulise teenuse juhtimissüsteemi rikkuda. Järgnev jutt ei ole siiski mitte õhus, vaid maa peal liikumisest. Lennupiirangud on häirivad, nüüdseks möödunud, aga omalt poolt kavandavad tartlased kaunis kalliks minevaid piiranguid lõunaeestlastele kesklinna pääsuks. Jutt on Riia tänava muutmisest transiittänavast sisuliselt asumisiseseks tänavaks.

Seda ettevõtmist õigustavaid argumente on rohkem, kui ühes artiklis üles lugeda suudaks. Kaalukaim neist on rattateede võrgu ei tea mitmes arengukava, siis esmalt pisut jalgrattast. Kehtiv linna üldplaneering lubab, et Tartu on 15 minuti linn. Kõik eluks esmavajalik peab olema inimesele kättesaadav tema elukohast 15-minutise jalgsikäigu kaugusel. Jätame kõrvale, miks see vana nõukogudeaegne linnaplaneerimisnorm au sisse tõsteti. (Tihendamine on selle lubaduse taga, mis muud.)