Ülikool ja kirjandusmuuseum sõlmisid doktorantide koolitamise lepingu

Sõlmitud lepingu eesmärk on luua ülikoolis teadmussiirdedoktorantuuri õppekohad, kirjandusmuuseumis nooremteaduri ametikohad, reguleerida poolte koostööd doktoriõppe ajal ning määrata kindlaks nende õigused ja kohustused. Foto: Alar Madisson

Tartu ülikool ja Eesti kirjandusmuuseum allkirjastasid 30. mail raamlepingu, mis hõlbustab teadmussiirdedoktorantide koolitamist, et tagada muuseumile oluliste teemade järjepidev uurimine ja spetsialistide pealekasv.

Teadmussiirdedoktorantuur võimaldab nii era- kui ka avaliku sektori asutustel suurendada koostöös ülikooliga doktoriõppe abil oma töötajate kvalifikatsiooni. Eesti kirjandusmuuseum on teadus- ja arendusasutus, mis ise noorte teadlaste ettevalmistamiseks vajalikku doktoriõpet ei paku, küll aga haldab mäluasutusena kultuuriloo, folkloristika ja vanaraamatu teaduslikke arhiive, mis on ammendamatu varamu uuteks uurimisteemadeks.

Kirjandusmuuseumi direktori Piret Voolaiu sõnul on muuseumi senine kogemus teadmussiirdedoktorantidega olnud väga julgustav. Meetme raames töötab Eesti kirjandusmuuseumis juba kaks nooremteadurit. Neist üks, Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi doktorant, uurib tehnoloogiafolkloori viimase saja aasta arengusuundi. Eesti kultuuriloolises arhiivis töötab aga ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant, kes uurib peresuhete rolli Eesti elulugudes. Raamlepingu sõlmimise järel on tänavu plaan vastu võtta veel kaks nooremteadurit.

«Väikesele humanitaariaasutusele annab selline doktorantuur suurepärase võimaluse tekitada noortes huvi meie teadusteemade vastu. Tuleviku vaates näeme neis ka pikaajalisi kolleege. Rahvuskultuuri uurimiskeskusena on meie koosseisus erisuguste teemadega tegelevad kultuuriuurijad, folkloristid ja kirjandusteadlased, kes on vaieldamatult oma valdkonnas pädevad ja parimad juhendajad,» selgitas Voolaid «Noored teadlased saavad ülikooli teoreetiliste õpingute kestel kogutud teadmisi rakendada meie mitmekesiste arhiivimaterjalide analüüsimisel ning pakkuda tuge väljakujunenud kõrgetasemelistele töörühmadele.»

Tartu ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul on värske raamleping hea näide sellest, et teadmussiirdedoktorantuur sobib erasektori kõrval ka avaliku sektori asutuste tippspetsialistide koolitamiseks.

«Teadmussiirdedoktorantuuri raames valmiv doktoritöö ei pea tingimata olema rakendusliku suunaga, selle käigus võib tegeleda ka alusuuringutega, millel on partnerasutuse tegevusvaldkonna arendamisele samuti suur mõju,» kinnitas Moora.

Eesti kirjandusmuuseum on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna pikaajaline partner. Sõlmitud raamlepingu eesmärk on luua ülikoolis teadmussiirdedoktorantuuri õppekohad, Eesti kirjandusmuuseumis nooremteaduri ametikohad, reguleerida poolte koostööd doktoriõppe ajal ning määrata kindlaks nende õigused ja kohustused.