Tartu kolme linnaosa joogivette sattus bakter (4)

Kelly Olesk
, Reporter
Copy
Tartu veevärgi juht Toomas Kapp näitas vigast tagasilöögiklappi, mille tõttu reostus kolme linnaosa joogivesi bakteriga.
Tartu veevärgi juht Toomas Kapp näitas vigast tagasilöögiklappi, mille tõttu reostus kolme linnaosa joogivesi bakteriga. Foto: Margus Ansu

Ropka tööstusrajoonis asuvas Sepa joogiveepuhastis võeti teisipäeval vee kvaliteedi seire käigus proovid, mille tulemused näitasid kolilaadsete bakterite sisalduse suurenemist. Näitajate ületamise põhjuseid uurides selgus, et Sepa joogiveepuhastisse sisse tuleva vee reostuse arvatav põhjus on katkine tagasilöögiklapp ühes puurkaevus. 

Reostus puudutab Variku linnajagu ning Tammelinna ja Ränilinna. Tartu veevärk asus tegutsema juba kolmapäeva õhtul, kui selgusid nende laboris tehtud analüüside tulemused. Sepa veehaare lülitati joogiveesüsteemist välja. Praegu varustab kolme probleemset linnaosa Annelinna veehaare.

Vigane tagasilöögiklapp vahetati välja täna. «Klapp paigaldati kümme aastat tagasi, tegelikult peaks see kestma 25 aastat,» ütles Tartu veevärgi juht Toomas Kapp vigast klappi näidates. «Aga täna asusid tehnikud kogu süsteemi üle vaatama ning avastasid sellest herneterasuuruse augu.» 

Siiski kriis

Et tagasilöögiklapis oli auk, sattus pinnasest vesi puurkaevu ning vees olnud bakter hakkas kasvama. Sepa veehaare annab Tartu joogiveest ligi kümme protsenti ja on neljast veehaardest väikseim. Tehnilise vea tõttu võib kolme linnaosa joogivees esineda vähesel määral bakterreostuse jääke. Enne vee joomist tasub seda keeta, et vältida võimalikke terviseprobleeme.

Jääkreostus on minimaalne, sõnas Kapp. «Veel kümme aastat tagasi poleks pidanud me sellest isegi teavitama, aga nüüd on Eestis nulltolerants,» lisas ta. Bakteri kogus joogivees on üks kuni kolm ühikut.

Tartu teiste piirkondade veetarbijaid see bakter ei ohusta, kuid vee ümbersuunamise tõttu võib esineda hägusust ja rõhukõikumisi.

Terviseamet nõuab, et veekvaliteeti kontrollitaks kord kvartalis. Tartu veevärk kontrollib seda aga igal nädalal või üle nädala. Viimati tehti kontrolli 20. mail, siis olid kõik proovid korras.

See tähendab, et maksimaalne bakterreostuse aeg on olnud nädal. «Ma pigem arvan, et see on olnud üks kuni kaks päeva. Muidu oleksid analüüside vastused palju hullemad,» lausus Kapp.

Et pinnasevee joogivette sattumist vältida, ehitas Tartu veevärk juba mõnda aega tagasi kaevupäise kinni. «Oleme õppinud teiste vigadest ja muutnud oma süsteeme tõhusamaks,» selgitas Kapp.

Ka märksa tihedam veekvaliteedi seire aitab ära hoida suuremate probleemide tekkimise. «Kuigi reostus on väga väike, on meile see siiski kriis. Jagasime tööpäeva ümber ning teeme võrgu läbipesu ja lisaanalüüse,» sõnas Kapp.

Kliinikum pakub pudelivett

Terviseamet võttis teisipäeval Sepa joogiveepuhastist samuti proovid. «Ka meie labor leidis Sepa joogiveepuhasti veest kolilaadset bakterit,» ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas täna õhtupoolikul kella nelja paiku. «Bakterite hulk vees pole nii murettekitav nagu hiljutise Kuressaare juhtumi puhul. Tartu veevärk ja terviseamet jätkavad proovide võtmist, probleemne veehaare on suletud seni, kuni proovid on korras.»

Saastunud vee joomine võib põhjustada oksendamist, iiveldust, kõhuvalu, kõhulahtisust või palavikku. Haigussümptomite esinemise korral tuleb võtta ühendust arstiga.

Praeguse seisuga ei ole tartlased Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda võimalike saastunud vee joomise sümptomite ehk oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu pöördunud.

Ühtlasi jätkub kliinikumi ravitöö, peamajas filtreeritakse vett kaheastmeliselt, mistõttu ei ole vaja võimaliku saaste tõttu töökorraldust muuta. «Teiste majade statsionaarsete patsientide puhul kasutatakse pudelivett ettevaatusabinõna seniks, kuni selguvad veeproovi lõplikud tulemused,» teatas Tartu ülikooli kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju.

Vastavalt Tartu veevärgi juhistele ootab täna õhtul ja homme hommikul kliinikumi veekraane ees läbipesu.

Tagasi üles