Ivo Känd: Rail Baltic – murumütsid ootavad rongi, rukkililled rinnas

Ivo Känd Foto: Erakogu

Kas on rahva seas avalik saladus, et oleme tulnud läbi loodusliku valiku nüüdsesse otsekui selleks, et Maa viimsetest varadest tühjaks kaevata, Maarjamaa rabadesse kui magevee reservuaaridesse selleks raudtee rammida, et siinne fosforiit Euroopa tühjaks kurnatud põldudele vedada?

Eesti riik panustab liikuvuse arengus raudteele, mille prioriteet on Rail Baltic ja valmimistähtaeg aasta 2030. Nüüd on vaja raha juurde leida, sest raudteeprojekt on kallinenud. Vaadatakse erainvestorite poole ning vaja on ka laenata. Eesti osa on umbes kolm miljardit, Läti lõik 6,4 miljardit ja Leedu osa 5,6 miljardit, Euroopa Liidu panus maksimaalselt 10 miljardit, kokku 25 miljardit eurot. See kõik on siiski ennustus, pärissummad sõltuvad liikmesriikide läbirääkimistest.

Euroopa Komisjon nõuab Balti riikidelt keskenduda esialgu vaid Rail Balticu põhitrassile. Kui ehitada odavamalt, peaks reisijad Riiga sõitmiseks ümber istuma. Kallimad valikukohad on Riia ühendamine, Vilniuse ühendamine ning uus raudtee Klaipėdast Poola poole.