Kirjandusliku tähendusega nime andmine koolile on ju igati austusväärne. Tammsaarest sai Treffner, Semperist Forselius, ainult Härma jäi ning Poska, Reinik ja Descartes tulid juurde. Puškini-nimeline tütarlaste gümnaasium oli juba enne esimest ilmasõda Riia tänaval kui toonane venestamispoliitika näide.
Muidugi võiks mõelda tartlastele, näiteks Juri Lotmanile kui Puškini uurijale, tuntud semiootikule ja Tartu ülikooli möödunud sajandi tsiteerituimale teadlasele. Jätaks siiski tema kui kooliõpilastele veidi raskemini mõistetava – ikkagi teadlane – ehk akadeemilisemate nimepanekute puhuks.