ARVUSTUS Katse vändata pimedusest valguse rüppe

Liisa Ojakõiv
, teatrikriitik
Copy
Stseenis lavastusest «Hing kurgus» on Kristian Põldma (vasakult), Kaarel Kuusk ja Kaarel Targo.
Stseenis lavastusest «Hing kurgus» on Kristian Põldma (vasakult), Kaarel Kuusk ja Kaarel Targo. Foto: Gabriela Urm / Must Kast

Teatri Must Kast uuslavastus «Hing kurgus» lajatab aegumatult aktuaalsete teemadega, nagu vaesus, ületarbimine ja ebavõrdsus heaoluühiskonna üksikisiku seisukohast. Kolmanda Maailma probleemidele turvalisest külluse vastaskaldast vaadates tabab empaatilist ja teadlikku Mina süütunne suutmatusest maailma igikestvaid hädasid lahendada.

Hing kurgus on fraseologism, mis tähistab edasise töö või tegevuse jätkamise (peaaegu et) võimatust. Lavastuses iseloomustab see kujundlik sõnapaar minategelast, kelle teadvus jaguneb viie näitleja vahel, kes kõik kehastavad emotsionaalset, hoolivat, keskkonnateadlikku ja kaasaegset, enda sõnul tavalist inimest, kes ei suuda pealt vaadata maailma ebaõiglust, kuid hävib seda muuta püüdes.

Äratundmine ja lahendused

Tagasi üles