Küsisin hiljuti ühelt tuttavalt mentorilt, miks ta endale sellise lisakoormuse on võtnud. Ta jäi mind üllatunult vaatama ja kinnitas, et mentoriks olemine on nagu sporditegemine, mis annab energiat ja hoiab ettevõtja reipa, andes pidevalt õpikogemust, kuidas töös ette tulevaid takistusi kõrvaldada. Seega teevad mentorid seda tööd enamasti mõtete korrastamiseks, enda vormis hoidmiseks.
Alustavaid ettevõtjaid ei saa võtta ühetaolise seltskonnana, nende teadmised ja kogemused on väga erisugused. Igaühel neist on erinevad murekohad, kus nad vajavad abi või julgustust. Seetõttu on mentor neile justkui hingehoidja, kes ulatab käe, kui eneseusaldus lõpeb.
Mentorklubide koolitusprogramm annab küll hea teoreetilise põhja, kuid olukordade tegelikke lahendusi tuleb küsida praktikutelt, kel ettevõtluses juba mitu puuda soola ära söödud. Klubilises vormis on aga võimalik õppida mitme ettevõtja kogemusest ning ka mentorid saavad kogemusi vahetada.
Piirkondlikus mentorklubis käib korraga koos 15–20 alustavat ettevõtjat, keda nõustab vähemalt kolm kogenud ettevõtjat, lisaks saab alustaja ka isiklikku nõu küsida. Piirkondlikkus aitab arvestada kohaliku ettevõtluse eripäradega, sest tegutsetakse samades tingimustes.
EAS on mentorprogrammi juhtinud 2004. aastast, üle 500 alustava ettevõtja on abi saanud umbes kahesajalt kogemustega mentorilt. Nüüdseks on nii mõnestki kunagisest abisaajast ise mentor saanud: kes kord hüva nõu saanud, hindab ka selle edasiandmist.
Mentorlus on mõtteviis. Võrdlen mentoreid õpetajatega – selleks on vaja kutsumust, iga inimene ei taha ega oska õpetada. Meie ühiskonnas on mentorlusel kui mõtteviisil veel kõvasti arenguruumi, aga tasapisi hakkab meiegi ettevõtluskeskkond küpsema tasemele, kus kogemustest õppimist ja kogemuste edasiandmist üha enam väärtustatakse.
Kogemus Eestis rakendatavate mentorprogrammidega on näidanud, et mentorlusele ei ole alternatiivi. Praegu alustavad ettevõtjad teavad mentorlusest üsna vähe, kuid tulevikus – võib julgelt oletada – saab mentorlusest väga oluline, kui mitte peamine alustavate ettevõtjate abistamise vorm.
Praegu on mentorite hulk piiratud, kuivõrd meie turumajanduse ajalugu ei ole olnud väga pikk, aga iga aastaga olukord paraneb.
Milles seisneb mentori peamine kasu? Selles, et ta on kõike seda, mida alustav ettevõtja täna plaanib, juba ise teinud. Seega võib temast abi olla nii vigadest hoidumisel kui ka uute võimaluste otsimisel.
Riigi võimalused alustavaid ettevõtjaid rahaga toetada on piiratud. Ent sageli on teise ettevõtja nõu väärtuslikumgi kui pelk raha, millega ei kaasne «kasutusjuhendit». Just seetõttu on riiklik tugisüsteem viimasel ajal liikunud otseste toetuste andmise asemel pigem nõu ja sisulise abi pakkumise teed (koolitused, konsultatsioonid, mentorlus, õppereisid, kontaktüritused jms).
Ühiskonnale on kasulikum kasutada andekaid ja sotsiaalselt küpseid äriinimesi, kes on valmis oma teadmisi ning kogemusi teistega jagama. Sama kinnitab teiste riikide kogemus: näiteks Inglismaal asendatakse nõustamiskeskusi mentoritega, luuakse riigi ajaloo suurimat mentorvõrgustikku. Sama ambitsioonika plaaniga oleme alustanud ka Eestis ja kui see täies ulatuses rakendub, saab sellest meie alustavate ettevõtjate suurim tugi, mis, alustanud küll riigi toel, saab jätkata juba iseseisva võrgustikuna.
Osalema ei pea sugugi sama valdkonna ega isegi sama suurusega ettevõtted, sest mingid probleemid on universaalsed. Julgus oma mõtteid katsetada, julgus teatud maani riske võtta, julgus väärtusahelas kasvada – need on peamised asjaolud, kus alustaja oma mentorile küsivalt otsa vaatab. Teatud asju oskabki öelda üksnes teine ettevõtja, sest nagu ikka, «õppustel» võib ju tugev olla, kuid «lahingus» käib kõik ikka pisut teisiti.
12. aprillil lõpeb kandideerimine Tartu- ja Jõgevamaad ühendavasse piirkondlikku mentorklubisse ning juba aprillis läheb lahti klubiline tegevus. Seega, kellel alustamiseks nõu vaja või kes tahab seda ise pakkuda, jõuab veel avalduse EASile teele panna.