/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
/nginx/o/2012/04/09/1047054t1hd25f.jpg)
Neli Otepää gümnaasiumi tüdrukut räägivad omavanustele, kuidas õpilasvahetus rikastab nende elu, ise aga pole seda veel katsetanudki. Pole hullu, järgmiseks aastaks on teise kooli proovimine plaani võetud.
Õpilased vahetuvad kodumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisel ühinesid Teele Jakobson, Gerle Trifanov, Iti Uusküla ja Kerli Suviste noorteprogrammiga Entrum, et hakata ettevõtlikeks. Üksteist aastat koos õppinud ja sama kaua sõbrannad olnud neiud hakkasid ühisprojektina teoks tegema Jakobsoni ideed korraldada Eesti-sisene õpilasvahetus.
Kõik käib pealtnäha lihtsalt – õpilane valib kooli, sõidab talle sobival ajal kohale ning osaleb aktiivselt kõigis oma klassi tundides. Majutuse ja toitlustuse eest hoolitseb kool, õpilane ise midagi peale bussipileti maksma ei pea. Üldjuhul leitakse mõni pere, kes on valmis noore oma koju võtma.
Esialgse plaani järgi oleks õpilane võõras koolis veetnud terve kuu, kuid mitmel põhjusel lühendati seda aega ühe või kahe nädalani. «Siis poleks keegi meile majutust pakkunud,» mõtiskles Gerle Trifanov tagantjärele targemana.
Otsivad majutust
Nimelt on majutusperede leidmine ka praegu üks suurimaid probleeme. See ülesanne on koolide kanda ja nii mõnigi vahetus seisab just selle taga. Näiteks otsib Rakvere reaalgümnaasiumi kontaktisik juba mitu nädalat sobivat peret, kuid on saanud vaid äraütlemisi.
Tüdrukud julgustasid, et kui keegi on valmis noortele nädalaks või kaheks kodu pakkuma, pole vaja probleeme karta. Enamasti on vahetustes osalejad ka muidu tublid ja aktiivsed noored, kes ei tekita muresid. Kerli Suviste ütles, et tema pakkus ka nädalaks «varjupaika» ning sellega ei kaasnenud suuri lisakohustusi või sekeldusi.
Iti Uusküla rääkis, et alguses partnereid otsides saadeti koolidele laiali umbes 70 meili, kuid vastuseid tuli tagasi vaid mõni üksik. Tüdrukud muigasid ja rääkisid naljaga pooleks, et nüüd on olukord muutunud vastupidiseks: koolid saadavad neile kirju osalemissooviga ja nemad vaatavad, kas tahavad vastata või mitte. Praeguseks on liitunud 21 kooli, kes kõik soovivad ja saavad vahetusõpilasi vastu võtta.
Kõige raskema osana vahetuse elluviimisest märkisid tüdrukud tohutut paberimajandust. Enne, kui midagi tegema sai hakata, pidi näiteks koostama kolm põhjalikku lepingut, et ennetada probleeme majutavates peredes või koolides.
Lepingutes on kirjas nii õpilaste kui perede kohustused ning need on üle vaadanud täiskasvanud ja professionaalsed juhendajad.
Peamine põhjus, miks standardvahetuse pikkus on nüüd vaid nädal, on ikkagi õppimine. Tüdrukud on saanud tagasisidet, kus on mainitud, et juba ühest nädalast jäi piisavalt palju töid, et neid mitu nädalat järele teha.
Koolidele on saadetud ka hindamislehed, kuhu pannakse kirja vahetuses osalenud õpilase võõras koolis saadud hinded. Kuna õpetajad märgivad sinna teemad, mille eest pannakse hinded, võib kodukooli õpetaja ise valida, kas ta arvestab seda oma aines või mitte.
Tüdrukud ise pole seni veel oma töö vilju maitsnud, aga tahe teist kooli proovida ja teada saada, kuidas vahetus tundub, on olemas. Mõttes on minna sügisel, kui uus kooliaasta on alanud, aga õppimist veel vähe.
Jääb Otepääle
Mis saab projektist tulevikus, tüdrukud praegu veel täpselt ei tea. Järgmisel, abituuriumiaastal plaanivad nad seda ise vedada, siis aga ilmselt annavad kellelegi üle. Arvestades kasvanud populaarsust, ei ole ilmselt vaja karta, et VeniVidiVici välja sureks.
Neiud arvasid, et kuna projekt on sündinud Otepää gümnaasiumis, oleks tore, kui see ei läheks kuhugi maad mööda rändama ja ka edaspidi korraldaksid niisuguseid vahetusi just Otepää õpilased.
VeniVidiVici õpilasvahetus
• Üks või kaks nädalat kestev Eesti-sisene tasuta õpilasvahetus.
• Mõeldud 7.–12. klassi õpilastele.
• Osalevaid koole on juba 21.
• Õpilasi on seni «vahetumas» käinud 12.
• Täpsemat teavet leiab internetist vvvopilasvahetus.eu.