Talgulised koristasid Emajõge 100 kilomeetri ulatuses

Talgulised tõid kanuudega jõest välja isegi vana mööblit. Foto: Indrek Haas

Tartumaa arendusseltsi ja Emajõe võrgustiku liikmete eestvõttel korraldatud Emajõe koristustalgutest võttis kultuuripealinna aasta kevadel kuues talgupaigas osa ühtekokku 110 talgulist, kes puhastasid Emajõge ja selle kaldaid prügist 100 kilomeetri ulatuses.

Kuigi prügi on üldiselt vähemaks jäänud, toodi kanuudega jõest välja vana mööblit, isegi diivan, rääkimata kinnisvaraarenduste juurest jõkke lennanud ehitusprahist, kaatritelt loobitud või kalapüügiga seotud pisiprügist, riietest ja olmerämpsust.

Tartumaa arendusseltsi tegevjuht ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator Kristiina Tammets ütles, et Emajõe võrgustik andis kevadiste talgutega panuse Tartu ja kogu Lõuna-Eesti valmistumisele Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 külaliste saabumiseks.

«Nüüd võime öelda, et jõelinn Tartu on külalisteks valmis,» lausus Tammets. «Neljandat aastat korraldatud Emajõe talgute põhjal võib öelda, et prügi hakkab vähemaks jääma, kuid seda peamiselt linna piiresse jäävas Emajõe osas. Kaugemal leidub prügi endiselt palju. Kahjuks märkasid meie talgujuhid isegi talgutööde ajal, kuidas jõel sõitvatelt kaatritelt lendab pudeleid ja õllepurke üle parda.»

Tartumaa arendusseltsi projektijuht ja üks talgujuhtidest Moonika Einaste kinnitas samuti, et Tartu piires hakkab aastatepikkune töö vilja kandma. «Prügi visatakse ju ikka sinna, kus seda juba on – kui jõgi ja jõeäär on puhtad, ei teki inimestel nii suurt soovi seda reostada,» lausus ta.

Einaste lisas, et Võrtsjärve poole liikudes muutub pilt siiski trööstitumaks.

«Suvilapiirkondade juurde on tekkinud lausa prügila mõõtu rämpsuhunnikud. Kinnisvaraarendustest on samuti lennanud jõkke ehitusprahti, osa prügist jäi peitu ka suurvee tõttu. Tööd jagub ka edaspidiseks, veel rohkem on meil aga ühist mõtteainet, kuidas kaasinimeste kultuuritust ohjeldada ja käitumist muuta,» märkis Einaste.

Emajõe koristustalgutel sai osaleda kolmel maikuu päeval kuuest alguspunktist: 1. mail lodjakoja juurest, Tartu kesklinnast ja Rebase sadamast, 4. mail Jõesuu ja Reku paadisadamast ning 18. mail Luunjast. Talgujuhtidena panustasid Sakari Neuvonen, Indrek Haas, Hava Kuks, Anmar Pihlak, Jüri Ummik ja Lenno Tobreluts.

18. mail toimusid talgud Luunjas, sealgi saadi jõest ja kallastelt kätte hunnikutes rämpsu. Foto: Lenno Tobreluts

«Teeme ära» talgupäevadel toimunud Emajõe koristustalgud aitasid ühtlasi ette valmistada Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva jõeretkede sarja «Avasta Emajõgi!» sündmuseid. Emajõe võrgustiku liikmed korraldavad kultuuripealinna aastal sisevetel kokku paarkümmend seikluslikku jõeretke. Lähemat infot jõeretkede kohta leiab Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi sündmuste valikust.

Tartumaa arendusseltsi koordineeritavasse Emajõe võrgustikku on kaasatud üle 50 organisatsiooni avalikust, era- ja mittetulundussektorist. Emajõe koostöövõrgustiku korraldatava jõeretkede sarja kohta saab rohkem teavet Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi lehelt.

Tartumaa arendusselts on piirkonna ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja omavalitsusi ühendav Leaderi tegevusrühm, mis on loodud maaelu arendamiseks. Seltsi üks suuremid väljundeid on Euroopa Liidu Leaderi programmi elluviimine Tartumaal, samuti piirkondlik ja regionaalne arendustöö. Arendusselts on üks kohalikest Leaderi tegevusrühmadest Eestis, tegevusrühmal on praegu 69 liiget, neist üheksa on kohalikud omavalitsused (kõik kaheksa Tartumaa omavalitsust ning Räpina vald Põlvamaalt), 36 vabaühendust ja 24 ettevõtet.