:format(webp)/nginx/o/2024/05/21/16089659t1hce28.jpg)
Enne juunikuiseid Euroopa valimisi on taas vaieldud e-valimiste mõttekuse üle. Kriitikud on viidanud sellele, et e-valimised pole usaldusväärsed ja et neid ei toeta ka enamik rahvast. Seega tulevat e-valimised ära kaotada ja minna tagasi paberil hääletamisele.
Siin tekib kaks probleemi. Kui kriitikud viitavad sellele, et e-valimised ei meeldi enamikule, siis kuidas seletada seda, et e-valimistel endil käib järjest rohkem inimesi. 2005. aastal ehk esimestel e-valimistel andis oma hääle kaks protsenti valijaist, mullustel riigikogu valimistel oli e-valijate osakaal 51,2 protsenti.
Kui miski on väidetavalt ebapopulaarne, siis alati peab küsima, miks. Mul ei ole siin selget vastust, aga küsin siiski: kas e-valimised on justkui ebapopulaarsed sellepärast, et inimesed tunnevad, nagu oleks e-valimistega midagi valesti; või sellepärast, et aastaid on teatud poliitilised jõud neile seda rääkinud? Vaktsineerimisküsimus, mis paistis ka olevat täiesti apoliitiline ja tehniline teema, muutus ühtäkki võitluseks valitsuse poolt ja vastu. Sama on e-valimistega.