Keraamikud tõid näha hästi suuri vaase

Saali keskel on Ingrid Alliku vaas «Kõik kaob» (esiplaanil, 2012) kõr­­vuti Leo Rohlini vaasidega sarjast «Üksi» (2001). Foto: Kristjan Teedema

Näitused sünnivad kunstnike vajadusest näidata oma loomingut laiemale vaatajateringile, kuid tekkepõhjusi on teisigi. Tartu skulptoril, maalijal ja graafikul Ahti Seppetil oli selleks mure või peenemalt öeldes missioonitunne.

«Näituse idee tuli mul sellest, et kui 1990. aastate keskel lõppes Tartu tarbekunstinäituste korraldamine, siis jäi minu jaoks midagi puudu,» ütles näituse avakõnes kuraatorina toiminud Seppet. «Ma avan, et Lõuna-Eesti ja Tartu kunstihuvilised väärivad ka suuremaid, vabariiklikke näitusi.»

Tarbekunsti-, sealhulgas keraamikanäituste kuldaeg Tartus oli 1970. ja 1980. aastail. Kunstnikud olid tegusad ja näitusetegevus aktiivne. Kahekümne aasta tagused murrangulised muutused ühiskonnaelus tabasid muu kunstirahva hulgas ka Tartu keraamikuid.

Kuigi samal kümnendil lisandus mitmeid väikseid galeriisid, oli keraamikute suurem näitusetegevus sumbumas. Viimane Tartu suur tarbekunstinäitus oli Seppeti andmetel 1990. aastate keskel.

Hea vastuvõtt

Tartu ja lõunapoolse Eesti tarbekunsti minevikule, olevikule ja tulevikule mõeldes esitatud murelik kutse Eesti kutselistele keraamikutele leidis ootamatult hea vastuvõtu.

Kuigi suurte keraamiliste vormide tegemine võtab aega ning kulutab ka rohkesti energiat ja materjali, esitas teemal «Suur vaas» väljapanekule üle neljakümne autori ühtekokku poolsada teost.

Väljapanek jaguneb nelja alumise korruse saali. Kõige monumentaalsem töö asub omaette kõige väiksemas ruumis – Eero Kotli inimesekõrgune tellistest vaas, mille taga lõõmavad leegid.

Raeplatsipoolses saalis on keskpõrandal kolm teost, millest kaks («Üksi I» ja «Üksi II», mõlemad aastast 2001) kuuluvad Leo Rohlinile.

Sealsamas madalal alusel on Ingrid Alliku väga pisikese auguga horisontaalne vaas «Kõik kaob» (2012), mis valmis näitusele «Suur vaas» mõeldes. «Suurem osa tegi oma tööd just sellele näitusele, väga suur osa sai innustust sellest teemast,» ütles Allik.

Kõige raeplatsipoolsemas saalis saab vaadata ka Tartu keraamiku Maanus Mikkeli teoseid. Samalaadselt kujundatud vaase näitas ta ka oma väljapanekus «Tölllugu», mida sai viimaseid päevi vaadata lõppenud nädalal Tartu kunstimajas.

Tartlastest keraamikutest hakkas silma veel Kaido Kase ja Tõnis Kriisa töid. Ehk veel mõni, kuid enamasti on näitusel esindatud siiski Tallinna keraamikud. On ju suuremas linnas suuremaid võimalusi loometööks ja loomingu müügiks.

Üldpilt väljapanekust on värvide ja vormide poolest rõõmus ning jätab meie aja keraamikute loomehoost ja ideedest hea mulje. Kunstiajaloolist tausta loovad mõned vaasid 1960. aastatest. Need on Tartu kunstimuuseumi kogust.

«Oleksin neid rohkemgi eksponeerinud, aga lõpuks võtsid näituse valmimisest aktiivselt osa ikka väga paljud praegu töötavad keraamikud,» ütles Ahti Seppet.

Olulised suurvormid

Eesti Keraamikute Liidu juhatuse esimees Külli Kõiv nimetas Tartu kunstimajas avatud näitust väga tänuväärseks ettevõtmiseks.

«Sellist eesti keraamika hetkeseisu ülevaadet ei ole juba väga kaua olnud, keraamikud on tänulikud,» ütles Kõiv.

Eriti oluliseks peab keraamikute liidu esimees seda, et väljapanekus on suurvormid. «Sest keraamikud teevad paraku igapäevaelu sundusel tihtipeale väikevorme – suurt vormi väga tihti ei saa müüa,» ütles ta. «Selleks, et suurt vormi teha, on vaja mingit innustust ja ajendit. Ahti Seppet andis meile ajendi.»

Kutseliste keraamikute liit
• Eesti Keraamikute Liit on asutatud jaanuaris 1993, enne seda kuulusid professionaalsed keraamikud Eesti Kunstnike Liidu tarbekunstisektsiooni.
• Liitu kuulub 74 liiget, sh seenior- ja auliikmed.
• Liidu juhatuse esimees on vabakutseline keraamik, stuudio Asuurkeraamika asutajaliige Külli Kõiv.
• Eesti Keraamikute Liit koordineerib muu hulgas ühist näitusetegevust, korraldades ka aasta- ja ülevaatenäitusi, haldab koos Tohisoo koolituskeskuse ja Eesti kunstiakadeemiaga puuküttel
keraamikaahju Kohilas ning korraldab iga-aastast rahvusvahelist keraamika sümpoosioni Kohilas.
• Näitust «Suur vaas» saab Tartu kunstimuuseumi näitusemajas (Raekoja plats 18) vaadata 3. juunini.
Allikad: www.keraamikuteliit.ee ja Tartu kunstimuuseum