Aadlielamusse hakati 100 aastat tagasi sisustama arhiivraamatukogu

Aadlielamu on tänaseks saanud kolm juurdeehitist. Foto: Margus Ansu

Eesti kirjandusmuuseumile on tänane päev väga tähtis, sest 100 aastat tagasi vormistati aadlielamu Aia 42/44, praeguse aadressiga Vanemuise 42, üleandmine Eesti Rahva Muuseumile. Seepeale võis alata arhiivraamatukogu sisustamine.

Arhiivraamatukogu hoone asus varem aadressil Aia 42/44. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

ERMi juhatus tegi otsuse osta maja Aia tänav 42/44 hinnaga 6 550 000 marka 16. mail 1924. Maja üleandmine vormistati mõni päev hiljem, 20. mail.

«Ostukapitali oli muuseumil esialgu ainult 3,5 miljonit marka,» teatas arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus. «Vabariigi valitsus lubas kolm miljonit kultuurkapitalilt laenuna, mis hiljem siiski kustutati. Ostu ja muude kulude katmiseks korraldati loterii, 1924. aasta jõulude eel maksti ostusumma lõplikult välja ja maja kinnistati muuseumi nimele.»

Kolimiseks ja sisustuseks kulus rohkesti aega. «Suuremad pakkimistööd ja kolimised tehti juunikuu jooksul, aga kuna viimased endistest üürnikest lahkusid alles 1. augustiks, ei saadud ka remonti varem alustada,» lisas Merike Kiipus. «Alates 1924. aasta oktoobrist kuni jõuludeni kestis kogude lahtipakkimine. Kasutamiseks avati arhiivraamatukogu novembrikuu algul.»

1925. aastal valmisid saalipealse teise korruse hoidlas rippriiulid, alustati töid kelderhoidlas Jakob Hurda rahvaluulekogu jaoks. Majale lisakorruse ehitamine jäi rahapuudusel edaspidiseks ning on tänini tegemata. «Ometigi on kirjandusmuuseumi varad paisunud nii suureks, et kunagisele von Grote pere elumajale on lisaks valminud juba kolm juurdeehitist – 1962, 1994, 2012,» märkis Merike Kiipus.

100. aastapäeva tähistamiseks korraldas kirjandusmuuseum koosviibimise, kus arhitektuuriloolased Mart Siilivask ja Enriko Talvistu andsid ülevaate põneva ajalooga kauni maja loost. Järgnes arhiivraamatukogu ja kultuuriloolise arhiivi õunapuude istutamine.

Aadlielamu Aia 42/44 esifassaadi joonis. Foto: Eesti kirjandusmuuseum