Hannes Klaas: kriisiaja lisaeelarvest paistab vastutustundetu optimism

Hannes Klaas Foto: Erakogu

Tartu tänavu esimene lisaeelarve esitab tõsise väljakutse, seades proovile nii linna juhtimise tarkuse kui ka kogukonna vastupidavuse. See heida ka valgust sügavale dilemmale, millega meie linn praegu silmitsi seisab. Eesti kogeb Euroopas ainsana negatiivset majanduskasvu ning Tartu linna netovõlakoormus ulatub 60 protsendini põhitegevuse tuludes, aasta lõpuks plaani järgi 71 protsendini, mis peaks olema piisav põhjus kulutuste kriitiliseks ümberhindamiseks. Finantstuludena laekuva täiendava 150 000 euro jagamise varjus suurendatakse aga hoopis mitmeid ebavajalikke kulutusi ning teise käega kärbitakse pikalt antud lubaduste rahalist katet.

Lisaeelarve peaks rahuldama mitte ainult lühiajalisi vajadusi, vaid arvestama ka laiemat majanduslikku konteksti, mis nõuab Tartult vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat eelarvepoliitikat. Lisaeelarve toob esile rahaliste prioriteetide nihkeid, mis tõstatavad küsimusi linna finantsstrateegia ja -juhtimise kohta. Toon mõned näited.

Südalinna kultuurikeskuse projekti jaoks on planeeritud täiendavad 264 000 eurot, hoolimata asjaolust, et algul väljareklaamitud rahastusvajadus 60 miljonit on paisunud juba 100 miljoni kanti. Olukorras, kus ehituse alguseni 2027. aastal on jäänud veel mitu pikka aastat, peame küsima, milliseks kujuneb hoone lõplik maksumus.