Tartu volikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Kristiina Tõnnisson andis üle otsuse eelnõu abilinnapea Elo Kiivetile (SDE) umbusalduse avaldamise kohta, tuues põhjenduseks mitmeid probleeme planeeringute menetlemisel, sealhulgas südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu eskiisi avalikustamisel.
Viisteist volinikku soovivad Tartu abilinnapea umbusaldamist (2)
Tõnnisson tõi istungi algul sõnavõtus välja viis põhjust.
Esiteks, et Süku planeeringu juhtimine on olnud puudulik, avalikkusele esitatud 3D-eskiisjoonis oli eksitav, samuti, et mahukas projekteerimisleping sõlmiti enne detailplaneeringu kehtestamist.
Teiseks, et ruumiloome osakonna töö tulemused on puudulikud, osakonda ei kaasata otsuste tegemisse ja osakond ei kaasa avalikkust piisavalt või ei taha diskussiooni alustada. Tõnnisson tõi näiteks Emajõe kaldapiirete kavandamise, segaduse rannaparkla ehitamisega, avalikkuse kaasamata jätmise Raatuse tänava alguse «Linnutee» planeerimisel ja südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu puhul esitatud ettepanekute varjamist.
Kolmandaks, linna rajatiste väljaehitamisega seotud kulude kandmise korra puudumise, selle tähtaeg oli juba 1. november 2022. Eelmise abilinnapea alustatud protsessi pole Kiivet abilinnapeana 14 kuu jooksul suutnud lõpule viia, põhjendas Tõnnisson.
Neljanda põhjusena nimetas Tõnnisson Mart Hiobi rollikonfliktiga seonduvat – ühest ja selget informeerimist sellest ei ole toimunud.
Viiendaks, planeeringute menetlemise silmapaistev aeglus. Tõnnisson tõi näiteks Holmi kvartali ja Sadama kvartali. Ka kliinikumi mängupargi rajamise takerdumise.
«Suur on ettevõtjate pahameel, sest puudub selgus ja avalik informatsioon, kuidas ja mis ajaraamis liigutakse, millised on üldse võimalikud lahenduskäigud,» ütles Tõnnisson. «Siit tõuseb järgmine probleem: hoonestusõiguse lepingute süsteem pole üheselt arusaadav ja selge, selle ümber toimuvad pidevalt avalikkuse ette jõudvad segadused. Näiteks ebavõrdne kohtlemine, süsteemitus ja üheks näiteks on Tulbi 12 katlamaja lepingu ümber toimuv.»
Tõnnisson ütles, et allakirjutanud soovivad abilinnapea ametikohal näha inimest, kes seisab märksa tugevamini oma valdkonna vajaduste ja arengu eest, julgeb võtta kriitilisi seisukohti ka teiste linnavalitsuse osakondade ja koalitsioonipartnerite plaanide suhtes ning suudab juhtida arengut ja avalikku diskussiooni, mis viiksid valdkonda jõulisemalt edasi.
«See on alati hea, kui opositsioon on aktiivne ja jälgib tähelepanelikult linna arenguid,» ütles kommentaariks Elo Kiivet. «Aga avalduses väljatoodud etteheidetega ei saa ma siiski nõustuda. Eks siis järgmises volikogus saan pikemalt vastata.»
Umbusaldusavaldusele on allkirjad andnud lisaks Eesti 200 esindajatele EKRE volinikud ja keskerakondlane Jaan Toots.