Kliinikum valis tuleviku tegijad ning pakkus haigla 220. aastapäeva puhul 220 kilo kaaluvat torti

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Selline pidupäev!
Selline pidupäev! Foto: Ketlin Lääts

Tartu ülikooli kliinikumi töötajad, patsiendid ning tudengid tähistavad sel nädalal 220 aastat kestnud ravi-, õppe- ja teadustööd ning sel puhul kaeti esmaspäeval laud tordiga, mille kogupikkus oli 12 meetrit. Sel nädalal leidis aga aset ka õendustöötajatele ja ämmaemandatele pühendatud sündmus «Ajarännak», kus jagati välja aasta kaks suurt tunnustust.

Kliinikumi õendus- ja ämmaemandusvaldkonnas nimetati tuleviku tegijaks naistekliiniku sünnitusosakonna ämmaemandusjuht Sale-Liis Teesalu. Tuleviku tegijaks õendusvaldkonnas kuulutati intensiivraviõde Margus Bunder.

Sale-Liis Teesalu on töötanud kliinikumi sünnitusosakonnas ämmaemandana alates 2020. aasta lõpust. Igapäevase töö kõrval juhendab ta üliõpilasi ning kuulub ka laste- ja naistekliiniku ühisesse simulatsiooniõppe arendamise meeskonda.

Ämmaemandusjuht Sale-Liis Teesalu.
Ämmaemandusjuht Sale-Liis Teesalu. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Sale-Liis Teesalu iseloomustavad südamlikkus ja hoolivus patisentide suhtes ning hea oskus perega kohe usalduslikku suhet luua. Kolleegide sõnul on Sale-Liis õpihimuline, uuendusmeelne ja hea huumorimeelega. Ta on end täiendanud teadustööd tehes ega pelga uusi väljakutseid.

Heal sõnal on suur võim

Sale-Liis Teesalu ise ütles, et tuleviku tegija tiitel annab talle veelgi motivatsiooni ja tahet arendada nii positiivset emadushooldust, seista nii kolleegide tööõnne eest kui ka üliõpilaste parema praktikakogemus eest. «Olen õnnelik, et olen lühikese aja jooksul saanud teha tööd südamega. Sünnitajate vahetu tagasiside ning kolleegide märkamine ja tunnustamine innustavad samas rütmis jätkama,» ütles ta. «Heal sõnal on suur võim.»

Intensiivraviõde Margus Bunder.
Intensiivraviõde Margus Bunder. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Kliinikumi tuleviku tegijaks õendusvaldkonnas nimetati aga Margus Bunder, kes töötab 3. intensiivravi osakonnas juba rohkem kui kuus aastat, paistes silma pühendumisega. Kolleegide sõnul on ta viisakas, sõbralik, abivalmis, entusiastlik, uudishimulik ja täis tööindu igas valves.

Margus Bunderit iseloomustab keskendumine arengule, nii enda kui ka ümbritseva suhtes. Ta märkab probleeme, kõrvalekaldeid parimatest praktikatest ja pakub neile väga professionaalselt lahendusi. Eraldi väärib esiletõstmist ta suhtlemine patsientidega, mis on väga lugupidav ja eeskujuks kõigile. Ta hoolib igast patsiendist ja sellest hoolivusest ei jää puutumata ka tema kolleegid. Samuti on ta hinnatud praktikajuhendaja.

Margus Bunder annab oma panuse nii EKMO meeskonnas kui ka tegutsedes elustamislektorina. EKMO ehk ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon on elutoetav seade, mis toetab südant, kopse või mõlemat korraga. Lisaks on ta e-intensiivravi koordinaator ning saab selles töös lisaks oma kliinilisele pädevusele rakendada ja arendada infotehnoloogilisi teadmisi.

Kui Margus Bunder kuulis oma tunnustamise uudisest, oli ta meeldivalt pahviks löödud. «Töötan iga päev koos õdedega, kes kõik vääriksid samasugust tunnustust. Väga uhke tunne on olla õde ja olen tõesti tänulik selle tunnustuse eest,» ütles ta.

220 aastat varem

Nagu juba eespool kirjas oli, tähistavad Tartu ülikooli kliinikumi töötajad koos arstitudengite ja patsientidegagi sel nädalal 220 aastat kestnud ravi-, õppe- ja teadustööd. Juubelitort, millega esmaspäeval laud kaeti, nägi välja just selline.

Magus ja pikk.
Magus ja pikk. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Tort kaalus 220 kilo, arvestusega kahe tuhandele ja enamale inimesele, kuna umbes niipalju on meditsiinilinnakus argipäeval inimesi. Kohupiimatordi tegid Pagaripoisid ja see toodi Tallinnast hommikul varakult kohale ning selle pikkus oli pisut üle 12 meetri.

Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla avati ametlikult 1. mail 1804.

«Kõik vaesed haiged võivad sinna pöörduda ja loota, et kui nende haigus kliinikusse vastuvõtuks sobib ja kõik voodid veel hõivatud ei ole, paigutatakse nad kas haiglasse või külastatakse neid kodus, kusjuures arstiabi ja ravimid ja haiglas ülalpidamine on tasuta». Sel moel teavitas Tartu ülikooli kliinikumi avamisest patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk Tartu ajalehes.

Kliinikum asus Dahlströmi eramajas, mis asus Võru, Lille ja Tähe tänava vahelisel alal ja on tänaseks hävinud.

Seal aga algas 220 aastat tagasi kliinikumi ambulatoorne ravitöö ning vähem kui kaks nädalat hiljem, 13. mail 1804 ka haiglaravi, mil hospitaliseeriti esimene patsient. 1804. aastal raviti kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Ravitöö seadmeteks olid termomeeter, baromeeter, galvaaniline aparaat ja elektrimasin.

Naine kõndis kliinikuse kaks pöäeva

Pikast ja kirevast ajaloost leiab hämmastavaid fakte. 

Näiteks naistekliinik avati 1. novembril 1806 nimega «sünnitusasutis» praeguste Aleksandri ja Soola tn nurga peal.

Esimene naistekliiniku patsient tuli kliinikusse enne selle ametlikku avamist – 25. septembril 1805. Ta oli sõdurinaine, kes kõndis kliinikusse Räpinast kaks päeva. Professor Deutch tasus patsientidele selle eest, et neid visiitidele meelitada, et sel viisil üliõpilastele õppematerjali saada. Teada on, et see Räpina naine sünnitas 12. jaanuaril 1806 kahe tooli peal, mis olid kokku seotud. Laps sündis paraku surnuna.

Nüüdseks on kliinikumi algusaastate 8–9 voodikohast saanud 963 voodikohta. Mõne üksiku töötajaga haiglast on saanud aga Eesti üks suuremaid tööandjaid, patsientide parima ravi nimel pingutavad seal üheskoos 4900 töötajat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles