ELU ISE Koeraga tüdruk, džäss ja tõsised lood, rõõmu kaotamata

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Anna Lea Haamer ei suuda muusikat luua puhtalt meelelahutuslikul või ärilisel kaalutlusel. Talle on sõnum tähtis, ja kui miski selle otsimisel puudu jääb, siis koer Viki aitab.
Anna Lea Haamer ei suuda muusikat luua puhtalt meelelahutuslikul või ärilisel kaalutlusel. Talle on sõnum tähtis, ja kui miski selle otsimisel puudu jääb, siis koer Viki aitab. Foto: Margus Ansu

Segavereline koer Viki ilmus džässmuusik Anna Lea Haameri (28) ellu ühel päeval arvutiekraanilt. «Kui ma teda seal varjupaiga kodulehel nägin, istusin pool tundi ekraani ees ja vahtisin ta pilti. Kas sa oled minu koer, küsisin mitu korda,» meenutas Anna Lea Haamer.

Loom oli broneeritud. Anna Lea Haamer aga murelik, kuidas saab tema koer broneeritud olla. Tegi ikkagi taotluse, lootuses, et kui see on tema koer, siis broneering tühistatakse. Kahe nädala pärast tuli varjupaigast kõne, et Viki broneering on tühistatud ja tuldagu vaatama.

Nüüd on varjupaigast pääsenud Viki elu uus normaalsus džässirütmid ja kõlav vokaal. Ta perenaine istub klaveri taga, sõrmed klahvidel, ning otsib midagi. Vahel vähkreb öösel voodiski, siis kobab telefoni, et sellega midagi olulist salvestada. Seal telefonis on tuhandeid väikseid lõigukesi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles