Petrik Saks: Kuidas puhata vaim välja ehk Tudengite kogukondlikkuse kasutamata potentsiaal

Petrik Saks Foto: Erakogu

Iga seitsmes Eesti tudeng ei suuda tunda rõõmu. Pea pooled tudengid on loiud, väsinud ja muretsevad üleliia. Kolmandik ei suuda lõdvestuda, nende keskendumisvõime on kahanenud ja nad on kurvameelsed. Tudengite vaimne tervis on allakäigutrepil: viimase kuue aastaga on vaimse tervise probleeme tajuvate üliõpilaste osakaal kasvanud pea viiekordseks, kolmelt protsendilt kuueteistkümnele protsendile. Need tulemused Eesti tudengite kohta avaldas viimane rahvusvaheline Eurostudenti uuring.

Teatud maani saab muutusi põhjendada kriiside tuultes kasvanud teadlikkuse ja valdkonna destigmatiseerimisega, kuid eelnimetatud sama uuringu tulemused viitavad märksa laialdasemalt levinud vaimse heaolu probleemidele. Sümptomite esinemise sageduse ja probleeme tunnistavate tudengite arvudes olevat ebakõla saab selgitada enda murede alahindamise ja vähese teadlikkusega.

Hiljuti levinud peaasi.ee vaimse tervise vitamiini kampaania toob kõige olulisemate heaolu toetavate teguritena esile magamise, liikumise, söömise, suhtlemise ja tunded. 2021. aastal tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringust tuli ka välja, et toimetulekuks said eestlased koroonaajal abi füüsilisest liikumisest ja hobidega tegelemisest. Kõige sagedasem vastus oli aga sotsiaalne tugi ning võimalus rääkida lähedastega oma tunnetest ja olla nende poolt mõistetud.